Berliini filmifestival on üks maailma tähtsamaid kohtumispaiku filmiprofessionaalidele ning selle Visitor’s Program on noorte produtsentide jaoks hindamatu võimalus laiendada rahvusvahelist võrgustikku ja leida koostööpartnereid. Tartus elav noor produtsent - SANDER LEBREHT -jagab oma kogemust neljast päevast Berlinalel.100+ osalejat, lugematu hulk võimalusiVisitor’s Program tõi sel aastal kokku üle saja noore produtsendi üle maailma. Kuigi kõigiga ei jõua suhelda, võimaldasid struktureeritud üritused, nagu Consultation Corner, kiiresti leida ühisosa ja arendada kontakte. Just sellised hetked on filmiprofessionaalidele hindamatu väärtusega, sest filmimaailm on eelkõige inimeselt inimesele äri. "Erinevate riikide produtsentidega ühes ruumis arutledes tekkis kohe sügavam side – keegi võib olla sarnases olukorras või pakkuda lahendust, mille peale ise ei oleks tulnud." Kohtumised, mis loevadBerliini filmifestivalil toimub tuhandeid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi, ning neli päeva Visitor’s Programmis tähendas tihedat graafikut. 10 kokkulepitud kohtumist, neist 2-3 viisid juba edasi koostööläbirääkimisteni.  "Iga kohtumine oli erinev – filmiäri on väga personaalsele suhtlusele rajatud. Kõige väärtuslikumad vestlused on just need, kus mõlemad osapooled tunnevad, et ühisosa on olemas ja võiks koos midagi teha." Filmielamused ja inspiratsiooniallikadPäevad möödusid suhtlusmaratonina, kuid õhtuti pakkusid hingele pai Berlinale filmiseansid. Lisaks filmidele pakkusid uusi mõtteid ka Berlinale vestluspaneelid, kus eriti köitis teema filmi ja arvutimängude kokkupuutepunktidest ning kuidas need kaks maailma üha enam teineteist mõjutavad. Berlinale – väärt kogemus igale filmiprodutsendileNeli päeva Berliinis olid küll väsitavad, kuid andsid kuhjaga uusi teadmisi, kontakte ja inspiratsiooni. Eesti filmitööstuse jaoks on rahvusvahelised koostöövõimalused hindamatu väärtusega, ning Berlinale Visitor’s Program avas ukse uutele partnerlustele, mis võivad peagi realiseeruda ka uutes filmiprojektides.

Anna Hintsi lühifilm "Pimeala" , mida toetas ka Tartu filmifond, võitis Paris Courts Devant filmifestivalil nii parima rahvusvahelise lühifilmi grand prix kui ka tudengižürii peaauhinna. "Pimeala" võlus Pariisis nii põhivõistluse žüriid kui ka tudengižüriid oma meisterliku filmikeele ja tugeva emotsionaalse laenguga. "See film paistab silma oma meisterliku lavastuse, visuaalse ilu ja jõulise sõnumiga. Kuid ennekõike on see film, mis liigutas meid kõiki sügavalt. Meil on au tunnustada filmi, mis on ühtaegu väljakutsuv ja valgustav, toores, aga ka poeetiline." selgitas žürii. "Pimeala" viib vaataja Delhi äärealade prügimägede kogukonda ning jutustab loo teismelisest tüdrukust Suryast, kes leiab fotokaamera, mis avab tüdruku silmad teda ümbritsevate naiste väljarääkimata lugudele. Filmi rahvusvaheline edu sai alguse Tampere lühifilmide festivali võistlusprogrammist, kus film valiti välja 6546 kandidaadi seast. Eelnevalt on "Pimeala" pälvinud Baltic Pitching Forumil Baltic Producers MEDIA auhinna ja filmi on ostnud telekanal France 3. Lisaks on film võitnud San Sebastiáni Inimõiguste Filmifestivalil noortežürii auhinna ning peaauhinna tänavu PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi alajaotuses.  LOE UUDIST: https://kultuur.err.ee/1609581364/anna-hintsi-luhifilm-pimeala-voitis-pariisis-kaks-auhinda

Tartu filmifondi 2025.aasta esimene taotlusvoor on avatud 31.märtsini. Taotlusvormid siin: https://tartufilmfund.ee/taotlemine/. TEOSED:Täispikk mängufilmDokumentaalfilmAnimafilmLühimängufilmKvaliteettelesari KULUD:EeltootmineArendusTootmineJäreltootmine PIIRKOND:Tartu linn ja maakondJõgevamaaPõlvamaaVõrumaaValgamaa TOETUSE MÄÄR:Kuni 35% regioonis tehtud kuludelt

19. novembril tunnustati Budapestis, Euroopa Komisjoni VKE-de Assamblee (SME Assembly) iga-aastasel konverentsil "Shaping Europe’s Future", parimaid Euroopa ettevõtluse edendajaid. Tartu Filmifond võitis peapreemia kategoorias “Ärikeskkonna parandamine ja ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine”. Tunnustuse eesmärk on esile tõsta häid tavasid ja inspireerida teisi piirkondi ning organisatsioone looma sarnaseid algatusi. Tegemist on maineka konkursiga, kuhu kandidaadid valitakse esmalt riiklikul tasandil, seejärel esitatakse parimad Euroopa finaali. Filmifond saavutas võidu 29 riigi ja 442 kandidaadi seas. Lisaks Eestile olid samas kategoorias nomineeritud ettevõtluse tugiorganisatsioonid Soomest ja Iirimaalt. Tunnustuse tõi Tartu Filmifondile uuenduslike meetmete ja algatuste edukas elluviimine, mis on aidanud muuta Eesti ja Euroopa ettevõtluskeskkonda atraktiivsemaks, keskendudes eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele. “See on uskumatu ja eriline kogemus! Oleme üliõnnelikud!” jagas Tartu Loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen esmaseid muljeid auhinnagalalt. “Peapreemia on Tartu Filmifondi jaoks märgiline saavutus, mis näitab, et meie igapäevane töö Lõuna-Eesti ja Tartu atraktiivsuse tõstmisel ning kohalike teenuste arendamisel on oluline ja väärtuslik – ning mitte ainult kohalikul tasandil. Auhinna saamise järel tulid meiega vestlema esindajad mitmest riigist, kes kaaluvad samasuguste fondide loomist oma piirkonnas. Filmifondil on majanduslik mõju ja see on investeering piirkonna arengusse. Tartu on selle osas eeskujuks teistele Euroopa piirkondadele,” rõhutas Hansen. “See auhind on tunnustus mitte ainult filmifondi meeskonna tööle, vaid ka kogu Lõuna-Eesti kogukonnale ja koostööpartneritele, kes on aidanud Tartu filmifondil kasvada ja tegutseda. Meie eesmärk on luua Lõuna-Eestis filmisõbralik keskkond, mis toetab loovust, ettevõtlust ja koostööd ning see tunnustus tõestab, et oleme õigel teel. Olen südamest tänulik kõikidele, kes on meid sellel teekonnal toetanud!” lisas Tartu Filmifondi arendusjuht Signe Somelar-Erikson.

Tartu filmifondi sügisvooru esitati mitmeid põnevaid filmiprojekte. Taotluse esitasid kolm täispikka mängufilmi: „Seatapp“ (tootja Downtown Pictures), „Morten“ (tootja Kopli Kinokompanii) ja „Jan Uuspõld läheb koju“ (tootja Motor Entertainment Group). Lisaks oli taotluste hulgas üks lühimängufilm- „Leivalaul“ (tootja Nafta Films), ning täispikk dokumentaalfilm Hendrik Sal-Sallerist - „See on see, mis paneb elama“ (tootja Davai Laama).Seekord otsustas Tartu filmifond toetada Nafta Films’i lühimängufilmi „Leivalaul“, millele eraldati 15 000 eurot. „Leivalaul“ on 19. sajandi perenaise Leida lugu, kelle suurim unistus on saada regilaulu esilauljaks. Ühel päeval kogemata hallitanud leiba söönud lapsed hakkavad kõnelema tuleviku raadioülekandest, millest Leida kuuleb inspireerivat laulu. Kuid kui unenäoline laul hiljem ununeb, ei jää perel muud üle, kui riskida uuesti hallitanud leiva söömisega, millel on aga laste tervisele tõsised tagajärjed. Perenaine Leida seisab valiku ees – kas laul on õnnistus või needus? Filmi loomemeeskond:Produtsendid: Andreas Kask, Laura RaudStsenarist: Sven-Sander PaasRežissöör: Katariina AuleOperaator: Martin VenelaKunstnik: Zanda ZeidakaMontaažirežissöör: Kaupo Muuli Tartu filmifondil on hea meel toetada noore ja ambitsioonika meeskonna tööd, mis toob Eesti rahvuskultuuri elemendid vaatajate ette ootamatu ja põneva nurga alt.

02. novembril sai Noblessneri valukojas toimunud galal "Eesti parimad ettevõtted 2024" ettevõtluse edendaja auhinna kätte ka Tartu Filmifond. Edasi läheb TFF Eestit esindama Budapesti, üle-Euroopalisele konkursile "Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnad 2024"! “Juba Eesti konkursi võitmine on meile väga oluline ja näitab, et Tartu filmifondi viimaste aastate tegevusi Tartu ning Lõuna-Eesti filmiregiooni arendamisel on märgatud ja väärtustatud. Osalemine Euroopa konkursil on seni samuti alanud väga positiivselt. Täna juba teame, et 442 kandidaadi hulgast on meid valitud kolme finalisti hulka, kes kandideerivad ettevõtluskeskkonna parandamisel peapreemiale. Praegu kanname uhkusega märki – Euroopa ettevõtlusauhindade finalist ja vaatame, kuidas meil finaalis läheb", ütles Tartu loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen.

Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühimängufilm, mis esilinastus tänavu Cannes’i filmifestivali Kriitikute nädalal, võitis BRNO16 filmifestivali peaauhinna. BRNO16 on üks maailma vanimaid lühifilmide festivale. BRNO16 filmifestivalile esitati üle 1000 lühifilmi ning rahvusvaheline žürii valis „Sannapäiva“ võitjaks 34 võistlusprogrammis osaleva filmi seast. „Sannapäiv“ viib vaataja Vana-Võromaa suitsusauna pimedasse ja intiimsesse ruumi, koos meestega, kellel on seljataga pikk ja väsitav tööpäev. Saunakombestiku käigus hakkab meeste karmi pealispinna alt kumama vaevumärgatavat ja salajast igatsust läheduse järele. Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Loov Euroopa Media. Filmi peaosades mängivad Rasmus Kaljujärv ja Agur Seim. Linateose võttis üles Ants Tammik, kunstnikutöö tegi Inga Vares, filmi monteerija on Emeri Abel ning helirežissöör Tanel Kadalipp. Filmi produtsendid on Johanna Maria Paulson ja Evelin Penttilä ning tootja Stellar Film. Žürii põhjendas oma valikut järgmiselt: „Ruumiline lähedus, kehade vaheline suhtlus ja filmilinal kujutatud inimsuhted pugesid meile sügavale naha vahele. Vaatajateni tuuakse õrn, kuid allasurutud ja mitmetähenduslik meestevaheline emotsionaalsus ning iha, mis avaneb meile läbi ürgse saunarituaali. Filmi särav operaatoritöö ning täpselt viimistletud filmikeel jätsid kustumatu jälje meie kinematograafilisse teadvusesse.“

Piirissaarest rääkiv lühifilm „Eluteelised“ esilinastub novembris maailma ühel suurimal dokumentaalfilmide festivalil IDFA. Tartu 2024 Ellujäämiskunstide dokprogrammi raames valminud lühifilm on valitud festivali lühifilmide rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Filmi ühe produtsendi, Olga Hartšuki sõnul, näitab niivõrd maineka filmifestivali võistluskategooriasse jõudmine, et, „lugu Piirissaare erilisest kogukonnast on inimesi puudutanud.” Filmi „Eluteelised“ režissöör on Viesturs Kairišs. Operaatorid Wojciech Staroń, Tomek Pawlik, monteerija Andres Hallik, helilooja Juris Vaivods, helirežissöör Leonid Bragin. Filmi produtsendid on Esko Rips ja Olga Hartšuk. Tootjafirma Nafta Films (Eesti). Eesti vaatajad on filmi „Eluteelised“ saanud näha kevadel Tartus esilinastunud lühifilmikogumikus „Metsik lõuna“, mis on Eesti kinolevis kogunud üle 1500 vaataja. Filmikogumik koosneb nelja kodumaise ja nelja välismaise režissööri nägemusest, mis kaardistavad elu Tartus ja Lõuna-Eestis vahetult enne 2024. aastat. „Eluteelised“ on valminud Eesti Filmi Instituudi, SA Tartu 2024, Kultuurkapitali ja Tartu Filmifondi toel. https://festival.idfa.nl/.../be54b7ec-403c.../cohabitants

Alanud on Eestiga koostöös valmiva uue Läti krimifilmi “Raba” võtted ja osa filmivõtteid viiakse läbi ka Eestis, Tagulas ja Valga maakonnas. Filmi režissööriks on Reinis Kalviņš ja peatootjaks filmistuudio Mistrus Media Lätist. Eesti kaastootjaks on produktsioonifirma Meteoriit. Filmi tootmist toetas ka Tartu filmifond. "Raba" räägib 1990. aastate alguses lahendamata jäänud “mõrva”müsteeriumist ning selle  tagajärgedest tänapäeval. Kui ühe Läti väikelinna lähedalt rabast leitakse surnukeha, hakkavad levima kuuldused, et tegu on 30 aastat tagasi kadunuks jäänud poisi jäänustega. Juhtumi uurimine taaselustab minevikusündmused, sundides filmi peategelasi meenutama, kuidas nad tolleaegseid olukordi ja suhteid mäletavad.  "Mõte kaasaegsest filmist, mille tegevustik leiab aset ühes Läti väikelinnas, on küpsenud minu peas juba pikka aega. Lugu hakkas kuju võtma, kui sain teada raba kehade fenomenist—iidsed inimjäänused, mis avastatakse aeg-ajalt Euroopa rabadest ja mis on raba keskkonna poolt loomulikult säilinud. Filmi lugu edastab sõnumit, et ajalugu pole kunagi tõeliselt surnud, lahendamata sündmused jälitavad meid ning nende unustamine või ignoreerimine ei tähenda, et need kaoksid," ütleb režissöör Reinis Kalviņš. Filmi meeskond koosneb rahvusvahelistest professionaalidest. Operaatoriks on Alberto Serra filmides tuntud Jimmy Gimferrer (Hispaania). Stsenaristideks on Reinis Kalviņš, ja Eesti stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis, kes on muuhulgas kirjutanud stsenaariumid ka mängufilmidele "Jaanuar" ja "Kupee nr 6" ning draamasarjale "Estonia".  Filmi peakunstnikus on Anneli Arusaar (Eesti), kostüümikunstnikeks Noemi Lara Ströber (Saksamaa) ja  Berta Vilipsone (Läti). "Ajastul, mil üks maailma juhtivaid trende on žanrikino nõudlus, on "Rabal" potentsiaal saavutada rahvusvahelist mõju, nagu näitab varajane huvi välisfondide ja telekanalite poolt tootmise ajal. Film on krimidraama—žanr, mis on kahjuks Läti kinos täna haruldane. Lisaks käsitleb selle süžee ainulaadsel viisil soode ökoloogiat, uurides teemat, mis on antropoloogide seas alles hiljuti tähelepanu saanud: niinimetatud raba kehad. See aspekt rõhutab filmi originaalsust ja annab loole teatud ajatuse," ütleb filmi peaprodutsent Gints Grūbe. Film jõuab kinodesse 2025. aastal. Mistrus Media on varem tootnud selliseid Läti ja rahvusvaheliselt tunnustatud mängufilme nagu "Maria vaikus", "Siga", "Jaanuar", "Vahetus", "Melānija kroonikad", samuti sarjad "Pension aadlimajas", "Emīlija. Ajakirjanduse kuninganna" ning jaanuaris linastuva komöödia "Lastevanemate koosolek".