14.-16.aprillil külastas Lõuna-Eesti filmikogukonna esindus FILMLINK projekti raames Liepājat, et tutvuda piirkonna filmivaldkonna arenguga ja tugevdada koostööd Läti partneritega. Liepaja linn on Euroopa kultuuripealinn 2027.aastal ning filmivaldkonna arendamine ja filmitootmise toetamine on üks nende prioriteete. Õppereisil osales mitmekesine grupp: avaliku sektori esindajad, professionaalsed filmitegijad ning noored filmihuvilised Tartu filmikoolist ja Improfilmi Labist. Programmi keskmes oli seminar „Filming in the Region: From Experience to Impact“, kus käsitleti filmitootmise mõju piirkonnale ning selle mõõtmise võimalusi. White Picture stuudio (Riia) jagas praktilist kogemust Eesti–Läti koostööst mängufilmi „Nähtamatu võitlus“ (rež Rainer Sarnet) tootmisel Liepāja piirkonnas. Lisaks seminarile toimus ka  FAM-tuur, mille käigus külastati Liepāja mitmekesiseid filmivõttepaiku – alates ajaloolistest tänavatest  kuni Karosta vangla ja Põhjakindluseni. Need paigad näitasid selgelt, kuidas autentne keskkond võib olla oluline väärtus filmiproduktsioonide ligimeelitamisel. Signe Somelar-Erikson (Tartu filmifond): „Kuigi nii Lõuna-Eesti kui ka Liepāja jäävad filmitööstuse kaardil nö äärealadele – pealinnadest eemale –, peitub neis piirkondades tegelikult väga suur potentsiaal. Meil on unikaalsed lokatsioonid, paindlikkus, tugev kogukond ja kasvav professionaalne võrgustik. Just sellised kohtumised aitavad meil paremini mõista, kes me oleme ja kuhu liigume. Koostöö ja kogemuste jagamine ei loo ainult uusi kontakte – see aitab tugevdada meie piirkondi, tuua film nähtavamaks ja kujundada keskkonda, kus filmitootmine saab kasvada ka väljaspool suuri keskusi.“ Visiit toimus projekti FILMLINK raames, mida toetab Eesti–Läti koostööprogramm. Vaata fotogaleriid siit

Tartu Filmifondi kevadisse taotlusvooru laekus tänavu kokku 16 taotlust. Esitatud projektid annavad hea pildi sellest, kui mitmekesine on praegu fondi vastu tuntav huvi nii žanrite kui ka tootmisvormide mõttes. TÄISPIKAD MÄNGUFILMIDÕised rännakud — tootja ExitfilmHelgemad päevad (Brighter Days) — tootja Nafta Films, kaastootjad Sommerhaus Filmproduktion (Saksamaa) ja Constantin Film Production (Saksamaa)Väljapääs (Way Out) — tootja Nafta Films, kaastootja Eleo Partners (Prantsusmaa)Naiskurat (She Devil) — tootja Meteoriit, kaastootjad SIA Mistrus Media (Läti) ja Dansu Films (Leedu)Ümera jõel — tootja Taska Film, kaastootjad Apollo Film Productions, HansaFilm, Film Angels Studio (Läti) ja Son of a Pitch (Soome)Beatrice — tootja Stellar Film, kaastootjad Just a Moment (Leedu) ja Kino Produzioni (Itaalia)Elu etüüdid — tootja Audio-Video, kaastootjad EHA Enterprises, Inc. (USA) ja FilMinistry (Eesti)Taksoäpp — tootja Tallifornia SPV12 Meemäger TÄISPIKAD DOKUMENTAALFILMID Maanus Mikkel. Savi, vanem kui leib — tootja KenazKaosemäng — tootja Traumfabrik, kaastootjad Kinocompany Finland (Soome) ja Initialize Films (Ühendkuningriik)Vabaduse sõda — tootja Tuuledraakon Film, kaastootja Ajafilmid LÜHIMÄNGUFILMID Angerjas — tootja Motor Entertainment GroupKoeralugu — tootja BFMAnumägi — tootja BFMUskumatu — tootja Winning Department / Teadlik Tarbija KVALITEETTELESARI Sekundid (Seconds) — tootja Allfilm, kaastootja Fire Monkey (Soome) Taotlejate poolt Tartu Filmifondi regioonis planeeritud kulude kogumaht on kokku 1 568 393 eurot. Küsitud toetuste kogusumma ulatub 533 502 euroni, mis kinnitab, et huvi filmifondi vastu on suur ning piirkonnas nähakse reaalset tootmispotentsiaali. Esitatud taotlusi hindab filmifondi komisjon aprillikuu jooksul. Toetuse saajad selguvad 30. aprilliks 2026.

Tartu Filmifond avas 1. märtsil kevadise taotlusvooru audiovisuaalsete teoste tootmise toetamiseks. Taotlusi saab esitada kuni 31. märtsini. Tartu Filmifondi toetuse eesmärk on edendada Tartu linna ja Lõuna-Eesti audiovisuaalsektori arengut. Selle eesmärgi saavutamiseks toetab fond professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist cash rebate süsteemi alusel, makstes tootjale tagasi kuni 35% Lõuna-Eestis tehtud kuludest. Toetust saavad taotleda järgmised projektid: täispikk mängufilm, dokumentaalfilm, animafilm, lühimängufilm, kvaliteettelesari Toetuse eesmärk on suurendada filmivõtteid Tartu filmifondi regioonis, kaasata kohalikke loovisikuid ja ettevõtteid ning tuua piirkonda rahvusvahelisi filmiprojekte. Toetatavad kulud Toetuse abil saab katta mitmesuguseid teose tootmisega seotud kulusid, sealhulgas: - stsenaariumi autori tasu või käsikirja kasutamise õiguste tasu- filmigrupi tasud (režissöör, operaator, kunstnik, näitlejad, monteerija, kaskadöörid jmt- võttepaikade kasutamise ja lokatsioonide otsimise kulud- tehnilised teenused ja lavastuse kulud (tehnika, kaamera- ja heliteenused, kostüümid, rekvisiidid jms)- transpordikulud- eel- ja järeltootmise kulud (nt montaaž, eriefektid, digiteerimine, subtitreerimine)- regiooni esilinastusega seotud turunduskulud- tootmistasu (sh produtsendi tasu) kuni 10% regiooni kogueelarvest või kuni 20%, kui tootmisettevõte tegutseb Tartu filmifondi regioonis- muud tootmisega seotud kulud, näiteks casting, tõlkimine, majutus- ja toitlustusteenused või turvateenus Rahastamisotsus tehakse kuni 40 päeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtaega. Milliseid projekte eelistatakse Tartu Filmifond toetab projekte, millel on tugev mõju piirkonnale. Hindamisel võetakse arvesse projekti majanduslikku mõju, loomingulist kvaliteeti, regionaalset nähtavust ning lisandväärtust filmisektorile. Lisainfo taotlemise tingimuste kohta ja taotlusvormi leiab SIIT

12.–22. veebruarini 2026 toimus Berlinale filmiturg, kus Tartu Filmifondi esindasid Külli Hansen ja Signe Somelar-Erikson. Berlinale filmiturg on üks Euroopa olulisemaid rahvusvahelisi kohtumispaiku filmivaldkonna professionaalidele, pakkudes võimalust tutvustada filmiregioone, luua kontakte ja hoida end kursis sektori arengutega. Eesti ühisel Balti alal  Eesti oli Euroopa filmiturul esindatud ühisalal koos Läti ja Leeduga. Balti alal jagati infot kohalike tootmisvõimaluste, filmide, festivalide kohta. Tartu Filmifond tutvustas Lõuna-Eestit kui mitmekesist filmiregiooni ning pidas mitmeid sisulisi vestlusi rahvusvaheliste partneritega. Balti võrgustumissündmus ja uued kontaktid  Laupäeval, 14. veebruaril, toimus Baltikumi võrgustumissündmus, mis andis Eesti filmivaldkonna esindajatele hea võimaluse luua ja kinnistada kontakte rahvusvaheliste produtsentide ja müügiesindajatega. Sellised kohtumised on olulised eeldused tulevaste koostööprojektide ja kaastootmiste tekkeks. Filmivaldkonna startup’id  Pühapäeval, 15. veebruaril, toimus EFM Startups Pitch, kus esitleti Euroopa ja rahvusvahelisi filmivaldkonna iduettevõtteid. Pitching’us osales ka Eesti ettevõte Mureel (asutaja Olga Hartšuk), mis arendab kestlikkuse nõuete haldamiseks mõeldud digiplatvormi Euroopa filmi- ja teletootjatele. EUFCN Location Awards  Samal päeval toimus ka EUFCN Location Awards 2025 auhinnatseremoonia. Tänavuse auhinna pälvis La Palma saar Kanaari saarestikus, mida kasutati olulise võttepaigana Netflixi minisarjas La Palma.Auhinnatud projekt tõstis esile La Palma mitmekesised ja filmiliselt tugevad maastikud ning rõhutas filmikomisjoni ja kohalike omavalitsuste koostöö olulisust suurtootmiste vastuvõtmisel.  Tartu Filmifond on varasemalt samale konkursile esitanud mängufilmid „Biwa järve 8 nägu“ ja Peipsiveere ning plaanib ka edaspidi oma toetatud filmide võttepaiku EUFCN Location Awards’ile esitada. EUFCN x EPC Matchmaking ja Eesti saatkonna vastuvõtt  Esmaspäeval, 16. veebruaril, toimus EUFCN (European Film Coimmissions Network) x EPC (European Producers Club) kontaktüritus, kus Euroopa filmikomisjonide esindajad kohtusid nn speed-dating formaadis Euroopa produtsentidega. Üritus võimaldas lühikese ajaga luua suure hulga uusi kontakte ja vahetada infot konkreetsete projektivajaduste kohta. Õhtul toimus vastuvõtt Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Berliinis, kuhu olid kutsutud Eesti filmitegijad ja valdkonna esindajad. Kohalolek Berliinis kui osa filmifondi igapäevasest tööst  Osalemine Berlinale Euroopa filmiturul on Tartu Filmifondi jaoks osa laiemast tööst, mis ei piirdu üksnes toetuste jagamise või filmiturgudel osalemisega. Sama oluline on ka praktiline koostöö filmitegijatega, kontaktide loomine ning Lõuna-Eesti tutvustamine usaldusväärse ja mitmekesise filmiregioonina. Vaata fotosid siit

Torino filmifestivali raames toimunud filmitööstuse üritusel TFL Meeting Event (20.–22. november) pälvis 𝐇𝐢𝐧𝐭𝐬𝐢 ja 𝐏𝐫𝐚𝐤𝐚𝐬𝐡𝐢 projekt ArteKino poolt välja pandud 6000 € suuruse arendusauhinna. Auhind antakse välja ARTE kultuuritelekanali ArteKino fondi poolt, selle eesmärk tõsta esile silmapaistvaid projekte ning toetada rahvusvahelist autorikino. Žürii põhjendas oma valikut järgmiselt: “Valisime välja projekti, mis tundus tõeliselt elus – tulvil armastust, huumorit, kujutlusvõimet ja haruldast loomingulist julgust. See tuletas meile meelde, et oma sisemise „eluka“ omaksvõtmine – nii nende osade, mida meid on õpetatud varjama kui ka nende, mis justkui ei sobitu – võib olla sügavalt vabastav tegu.” Režissöör-stsenarist Anna Hintsi ja stsenarist Tushar Prakashi arenduses olev debüütmängufilm „Must karvane elukas“ valiti 675 taotluse seast üheks 16 projektist, mis pääses 2025. aastal prestiižsesse Torino ScriptLab programmi, olles ainuke väljavalitu tervest Baltikumist. “Must karvane elukas” on fantaasiast ja loovusest pulbitsev, kuid kuid samas ikkagi võrsunud elust endast - sügavalt isiklikust armastusloost. “Nende üheksa kuu jooksul Torino Film Labis leidsime filmi tuuma, oma hääle ja julguse seda häält usaldada – see on selle teekonna suurim auhind,” sõnas Hints. Mängufilmi “Must karvane elukas” režissöör-stsenarist on Anna Hints, kaasstsenarist Tushar Prakash, produtsendid 𝐉𝐨𝐡𝐚𝐧𝐧𝐚 𝐌𝐚𝐫𝐢𝐚 𝐓𝐚𝐦𝐦 ning 𝐄𝐯𝐞𝐥𝐢𝐧 𝐏𝐞𝐧𝐭𝐭𝐢𝐥ä Stellar Filmist. Filmi stsenaariumi kirjutamist on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital ning Tartu Filmifond. LOE PIKEMALT SIIT

2026.aasta juunis toimub Tartus Torino Film Lab’i rahvusvahelise stsenaariumiarendusprogrammi ScriptLab 2026 teine residentuurimoodul. Programmi toomist Eestisse toetavad Tartu Filmifond ja Eesti Filmi Instituut.ScriptLab on üks Euroopa olulisemaid arendusprogramme täispikkade mängufilmide stsenaariumidele, mis on alles arenduse algfaasis. Igal aastal esitatakse programmile 600–700 taotlust üle kogu maailma, millest valitakse välja vaid 16 projekti.Programmi ülesehitusScriptLab kestab aprillist novembrini ning sisaldab kolme 1- nädalast residentuurimoodulit (aprill, juuni, november) ja kahte online-moodulit (september, oktoober). Teine moodul toimub 17.–24. juunil 2026 Tartus.Kes saavad kandideerida?ScriptLab on avatud nii kogenud kui ka alustavatele režissööridele ja stsenarist–režissööri tiimidele üle kogu maailma. Kandideerida saab ainult täispikkade mängufilmide varajases arendusfaasis olevate projektidega. Kuhu esitada taotlusedTaotlused tuleb esitada TorinoFilmLabi kodulehe kaudu hiljemalt 3. novembriks 2025 kell 17.00 (Eesti aeg).Kandideeri siin InfoüritusEnne kandideerimist on võimalik liituda veebipõhise küsimuste ja vastuste sessiooniga koos programmi kuraatori Amra Bakšić Čamoga. Q&A sessioon toimub 14. oktoobril 2025 kell 16.00 (Eesti aeg), täpsem info siin. Eesti projektidele eritingimusedTänu Tartu Filmifondi ja Eesti Filmi Instituudi kaasrahastusele:Üks taotluse esitanud Eesti projekt saab garanteeritud koha programmi. Valiku teeb esitatud taotluste seast Torino Film Lab ekspertkomisjon. Lisaks pakutakse ühe osaleja osalustasule 50% soodustust.Kuni 4 Eesti projekti saavad paralleelselt Tartus toimuva põhisessiooniga mentorlust. See on valitud projektidele tasuta, projekti valitakse koostöös Torino Film Lab, Tartu filmifond ja Eesti Filmi Instituut esitatud taotluste seast või vajadusel korraldatakse eraldi konkurss. Kogu info Torino Script Lab 2026 programmi kohta siin.

September algas Tartu filmifondi toetatud lühifilmile Sannapäiv igati inspireerivalt – Anna Hintsi ja Tushar Prakashi teos pälvis Budapesti rahvusvahelisel lühifilmide festivalil BUSHO parima operaatoritöö auhinna. Tunnustus kuulub operaator Ants Tammikule ja tema meeskonnale. "On töid, kus olen rohkem tehniline ja on töid, kus lähtun eelkõige tunnetusest. Anna ja Tushariga koostöö põhineb ennekõike just tunnetusel ja “kõhutundel”. Järjekordne tunnustus kinnitab, et vaistu tuleb usaldada ning julgeda katsetada. Kui kaameraga filmides tekib enda kehale kananahk, siis on see märk õigest asjast - just sellest, mis annab jõudu selles üsna keerulises valdkonnas edasi liikuda." meenutas Tammik loomeprotsessi. Palju õnne kogu Sannapäiva tiimile! Film esilinastus 2024.aastal. Filmi tootja on Stellar Film ja kaastootja Allfilm.

7.–8. augustil toimus Tartus juba teist korda rahvusvaheline lokatsioonitööle keskenduv seminar Location Session Tartu, mis tänavu tähistas ka Tartu filmifondi 10. tegutsemisaastat. Lokatsiooniskautide ja lokatsioonijuhtide töö on sageli alahinnatud, aga filmitootmise protsessis strateegiliselt oluline aspekt. Kahepäevane üritus tõi Lõuna-Eestisse üle 50 osaleja, nende seas tunnustatud filmilokatsioonide ja filmitööstuse eksperdid ja praktikuid Eestist, Saksamaalt, USA-st, Norrast ja Leedust, pakkudes osalejatele inspireerivaid arutelusid, praktilisi teadmisi ja väärtuslikke uusi kontakte. Seminaripäeva avasid maailmatasemel lokatsiooniskaudid Lori Balton (USA) ja Markus Bensch (GER), jagades kogemusi ja praktilisi soovitusi oma kärjäärist. Mõlemad on töötanud tipptasemel režissööridega, nagu nt Steven Spielberg, Martin Scorsese,  Quentin Tarantino, Tim Burton, George Clooney, Joe Wright, Christopher Nolan. Järgnev paneel keskendus skaudi, režissöri ja kunstniku koostööle, kus Lori Baltoniga ja Markus Bensch’iga liitusid režissöör Anna Hints, kes 2024.aastal võitis dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest parima režissööri auhindna Sundance festivalil ja Matis Mäesalu, kes on kunstnikuna töötanud  Apteeker Melchior’i sarja filmides, samuti filmides November, Eia jõulud Tondikakul, Rain, Tume paradiis. Paneelis avati filmilokatsiooni rolli kunstniku, režissööri ja skaudi vaatenurgast. Kolmas paneel keskendus filmisõbralikkusele – räägiti sellest, milline on skaudi roll kohalike elanike ja kogukondadega usaldusliku kontakti loomisel, sest sageli on skaut esimene, kes saabub võttekohta ja kellega kohalikud elanikud kokku puutuvad. Toodi näiteid keerulistest situatsioonidest ning neile leitud lahendustest. Paneelis osalesid Eesti skaudid ja lokatsioonijuhid Tuuliki Oberschneider ja Markus Langi ning Norra skaut Torgrim Ødegård, kes rääkis, kuidas toodeti väikesel, 5000 elanikuga Norra saarel, Frøya’l - Netflixi sarja Billionaire Island. Filmisõbraliku keskkonna ja tugistruktuuride loomise kogemust jagasid Vilniuse filmikomisjoni juht Jurate Pazikaite ning Lääne – Soome filmiregiooni juht Teija Raninen. Neljas paneel keskendus tehisintellekti ja tehnoloogiliste võimaluste rakendamisele filmitootmises ning skaudi töös. Mark Harald Männik (Location Unit) tutvustas platvormi Locus Pro, mis lihtsustab suurte lokatsiooniandmebaside haldamist; David Zitzlsperger (GER) esitles Filmmakers System’i –  platvormi, mis toetab filmifonde ja võttepaikade otsijaid integreeritud tehisintellekti tööriistadega. Tema ettekanne tõi esile, kuidas filmiregioonid saavad nutika võttepaikade ja talentide infrastruktuuri abil oma nähtavust ja mõju suurendada. Jaan Kronberg (EST, Skycam) rääkis, kuidas keskkonna salvestamist droonide abiga (3d mudeli genereerimine) on hiljem võimalik kasutada erinevates võtte-perioodi staadiumites. Lõpupaneel keskendus sellele, kuidas uued tehnoloogiad – droonid, virtuaalsed keskkonnad ja tehisintellekt – muudavad filmitootmist ja lokatsioonitööd. Arutleti, milliseid uusi oskusi vajavad produtsendid, skaudid ja kunstnikud, kuidas muutub koostöö füüsiliste ja virtuaalsete võttepaikade põimumisel ning millised on eetika ja autentsuse küsimused. Samuti käsitleti, kuidas regionaalsed filmifondid saavad kiiresti arenevas keskkonnas pakkuda tootjatele vajalikku tuge ning kuidas kohalik infrastruktuur peab kohanduma, et püsida konkurentsis. Tartu Filmifond jätkab rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja professionaalsete teadmiste toomist Lõuna-Eestisse, et tugevdada regiooni konkurentsivõimet ja pakkuda filmitegijatele järjest mitmekesisemaid võimalusi oma lugude elluviimiseks. Vaata seminari fotogaleriid: https://tartufilmfund.ee/past-events/

13.-22. juunini toimus Rumeenias, Cluj-Napoca’s, rahvusvaheline  Transilvaania rahvusvaheline filmifestivali (TIFF), kus Eesti oli seekord fookusriik. Festivalil osales korraldajate kutsel ka Tartu filmifondi koordinaator Signe Somelar-Erikson. Festivali filmiprogrammis linastus koguni neli Tartu filmifondi toetatud filmi: Must auk (rež. Moonika Siimets), Aurora (rež. Rain Tolk, Andres Maimik), Elu ja armastus (rež. Helen Takkin) ning lühifilm Sannapäiv (rež. Anna Hints ja Tushar Prakash). TIFF on Rumeenia suurim ja mõjukaim filmifestival. Toimumispaik Cluj-Napoca, jagab paljuski sarnaseid väärtusi Tartuga – mõlemad on tugevad ülikooli, elava kultuurielu ja kasvava loomesektori keskused. “TIFF pakkus suurepärase võimaluse kohtuda rahvusvaheliste ekspertidega. Näiteks kohtusin Maciej Żemojcin’iga, kes on Poolas tegutsev virtuaalproduktsiooni ja AI-filmide ekspert. Tema viimane suurem projekt oli Auschwitz-Birkenau laagri üks-ühele digitaalse mudeli loomine, mis võimaldab filmitegijatel kasutada autentset keskkonda ilma kohapeale minemata. Selline ajalooliste või tundlike paikade digitaliseerimine ja filmitegijatele kättesaadavaks tegemine on huvitav ka Lõuna-Eesti kultuuri- ja looduspärandi kontekstis. Samuti tutvusin Paul Riethiga, kes on üks Saksamaa juhtivaid publikuarenduse (audience design) eksperte ning kelle teadmised sihtrühmapõhisest lähenemisest ja publiku kaasamisest võiksid tugevdada meie võimekust aidata siinsetel filmitegijatel oma töödele vaatajaskonda leida. Plaanime neid teadmisi tulevikus kindlasti Tartusse tuua filmifondi poolt korraldatavate erialasündmuste kaudu.”