Skip to main content

5 TFF filmi nomineeritud EFTA 2025 auhindadele!

17. märtsil selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2025 nominendid. 11.aprillil toimub pidulik EFTA gala, kus selguvad Eesti parimad filmi- ja teletegijad. Kokku jagatakse 31 auhinda – 16 filmikategoorias ja 15 telekategoorias.

Suur on rõõm, et Tartu Filmifondi poolt kaasrahastatud filmid on esindatud pea kõigis ehk 14 kategoorias!
Kokku on nomineeritud 5 Tartu Filmifondi poolt toetatud filmi:

Biwa järve 8 nägu: 12 kategoorias

Elu ja Armastus: 7 kategoorias

Vari: 4 kategoorias

Varaküps: 2 kategoorias

Pimeala: 1 kategoorias

    Täpsemalt saab lugeda nominentide ja kategooriate kohta siit: https://www.facebook.com/EFTAgala

    Lõppesid mängufilmi “Seatapp” võtted

    Lõuna-Eestis lõppesid 𝐎𝐯𝐞 𝐌𝐮𝐬𝐭𝐢𝐧𝐠𝐮 teise täispika mängufilmi “𝐒𝐞𝐚𝐭𝐚𝐩𝐩” võtted. “Seatapp” on rohke musta huumoriga vürtsitatud tragikoomiline lugu hääbuvast maaelust ja kaduvatest traditsioonidest, kus ei puudu ka absurdini küündivad situatsioonid, mis kõik on võetud päris elust enesest siinsamas Eestimaal.

    “Lõuna-Eesti on vaieldmatult peidetud pärl,” sõnab ise siit kandist pärit filmi režissöör ja stsenarist Ove Musting. “Siinne loodus ja maastik pakuvad vaheldust ning vaateid, mida naljalt mujalt ei leia. Võttekohtade otsimise käigus avastasime fantastilisi kohti ja veel fantastilisemaid inimesi, kes omakorda inspireerisid ja rikastasid “Seatapu” lugu, lisades veel vahetult enne võtteid stsenaariumisse detaile, mille kohta ütleb üks terve mõistusega inimene, et selliseid lugusid lihtsalt ei saa päriselt olla juhtunud. Tegemist on tõenäoliselt ainukese mängufilmiga, mis käsitleb Eesti elu väljaspool pealinna nii valusalt, naljakalt ja ausalt. Tõenäoliselt on “Seatapp” ka viimane film, kus näeme loomi ja inimesi veel teineteise kõrval sellisel kujul toimetamas. See on kaduv maailm ja juba mõni aasta hiljem ei oleks “Seatapu” filmimine enam võimalik olnud.”

    Produtsent 𝐉𝐚𝐚𝐧 𝐋𝐚𝐮𝐠𝐚𝐦õ𝐭𝐬𝐚 sõnul on see film viimane vaimustav sõõm kaduvast elulaadist. Suurepärane ja valus absurdini küündiv huumor selles filmis paneb vaataja nii naerma kui nutma ning mõtlema, mis veel võib kaduda koos meie geenidesse sisse kirjutatud põlise kultuuriga.

    Võtted toimusid üle Eesti: Siimika külas Lääne-Harjumaal, Tartus ning Lõuna-Eestis Valgjärvel, Põlvas, Võrumaal ja Tsoorus. “Võtteperiood oli oodatult ekstreemselt raske” kirjeldab produtsent Jaan Laugamõts. “Talvel filmimine on juba ise erilise spetsiifikaga. Pidev külm ja vähene päevavalgus piiritlevad ja teevad võtted keeruliseks. Kui lisada juurde suurtes kogustes kõikvõimalikke koduloomi ja inimesi, siis on tulemuseks erakordselt keerukas komplekt, mille õnnestumises on osa igal võttegrupi liikmel. Olen kõigile filmiga seotud inimestele lõputult tänulik. Teiega läheks luurele iga kell!”

    Filmi peamistes rollides astuvad üles Aleksandr Bražnik, Taavi Teplenkov, Egon Nuter, Külliki Saldre, Hendrik Toompere jun, Andres Mähar, Mari Jürjens, Argo Aadli jpt.

    Kinodes 2026 aasta sügisest!

    Galeriid näeb siit: https://www.facebook.com/tartufilmfund/

    Noore produtsendi kogemus Berlinale’l

    Berliini filmifestival on üks maailma tähtsamaid kohtumispaiku filmiprofessionaalidele ning selle Visitor’s Program on noorte produtsentide jaoks hindamatu võimalus laiendada rahvusvahelist võrgustikku ja leida koostööpartnereid. Tartus elav noor produtsent – SANDER LEBREHT -jagab oma kogemust neljast päevast Berlinalel.

    100+ osalejat, lugematu hulk võimalusi
    Visitor’s Program tõi sel aastal kokku üle saja noore produtsendi üle maailma. Kuigi kõigiga ei jõua suhelda, võimaldasid struktureeritud üritused, nagu Consultation Corner, kiiresti leida ühisosa ja arendada kontakte. Just sellised hetked on filmiprofessionaalidele hindamatu väärtusega, sest filmimaailm on eelkõige inimeselt inimesele äri.

    “Erinevate riikide produtsentidega ühes ruumis arutledes tekkis kohe sügavam side – keegi võib olla sarnases olukorras või pakkuda lahendust, mille peale ise ei oleks tulnud.”

    Kohtumised, mis loevad
    Berliini filmifestivalil toimub tuhandeid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi, ning neli päeva Visitor’s Programmis tähendas tihedat graafikut. 10 kokkulepitud kohtumist, neist 2-3 viisid juba edasi koostööläbirääkimisteni.

     “Iga kohtumine oli erinev – filmiäri on väga personaalsele suhtlusele rajatud. Kõige väärtuslikumad vestlused on just need, kus mõlemad osapooled tunnevad, et ühisosa on olemas ja võiks koos midagi teha.”

    Filmielamused ja inspiratsiooniallikad
    Päevad möödusid suhtlusmaratonina, kuid õhtuti pakkusid hingele pai Berlinale filmiseansid. Lisaks filmidele pakkusid uusi mõtteid ka Berlinale vestluspaneelid, kus eriti köitis teema filmi ja arvutimängude kokkupuutepunktidest ning kuidas need kaks maailma üha enam teineteist mõjutavad.

    Berlinale – väärt kogemus igale filmiprodutsendile
    Neli päeva Berliinis olid küll väsitavad, kuid andsid kuhjaga uusi teadmisi, kontakte ja inspiratsiooni. Eesti filmitööstuse jaoks on rahvusvahelised koostöövõimalused hindamatu väärtusega, ning Berlinale Visitor’s Program avas ukse uutele partnerlustele, mis võivad peagi realiseeruda ka uutes filmiprojektides.