2026.aasta juunis toimub Tartus Torino Film Lab’i rahvusvahelise stsenaariumiarendusprogrammi ScriptLab 2026 teine residentuurimoodul. Programmi toomist Eestisse toetavad Tartu Filmifond ja Eesti Filmi Instituut.
ScriptLab on üks Euroopa olulisemaid arendusprogramme täispikkade mängufilmide stsenaariumidele, mis on alles arenduse algfaasis. Igal aastal esitatakse programmile 600–700 taotlust üle kogu maailma, millest valitakse välja vaid 16 projekti.
Programmi ülesehitus ScriptLab kestab aprillist novembrini ning sisaldab kolme 1- nädalast residentuurimoodulit (aprill, juuni, november) ja kahte online-moodulit (september, oktoober). Teinemoodul toimub 17.–24. juunil 2026 Tartus.
Kes saavad kandideerida? ScriptLab on avatud nii kogenud kui ka alustavatele režissööridele ja stsenarist–režissööri tiimidele üle kogu maailma. Kandideerida saab ainult täispikkade mängufilmide varajases arendusfaasis olevate projektidega.
Kuhu esitada taotlused Taotlused tuleb esitada TorinoFilmLabi kodulehe kaudu hiljemalt 3. novembriks 2025 kell 17.00 (Eesti aeg). Kandideeri siin
Infoüritus Enne kandideerimist on võimalik liituda veebipõhise küsimuste ja vastuste sessiooniga koos programmi kuraatori Amra Bakšić Čamoga. Q&A sessioon toimub 14. oktoobril 2025 kell 16.00 (Eesti aeg), täpsem info siin.
Eesti projektidele eritingimused Tänu Tartu Filmifondi ja Eesti Filmi Instituudi kaasrahastusele:
Üks taotluse esitanud Eesti projekt saab garanteeritud koha programmi. Valiku teeb esitatud taotluste seast Torino Film Lab ekspertkomisjon. Lisaks pakutakse ühe osaleja osalustasule 50% soodustust.
Kuni 4 Eesti projekti saavad paralleelselt Tartus toimuva põhisessiooniga mentorlust. See on valitud projektidele tasuta, projekti valitakse koostöös Torino Film Lab, Tartu filmifond ja Eesti Filmi Instituut esitatud taotluste seast või vajadusel korraldatakse eraldi konkurss.
Kogu info Torino Script Lab 2026 programmi kohta siin.
September algas Tartu filmifondi toetatud lühifilmile Sannapäiv igati inspireerivalt – Anna Hintsi ja Tushar Prakashi teos pälvis Budapesti rahvusvahelisel lühifilmide festivalil BUSHO parima operaatoritöö auhinna.
Tunnustus kuulub operaator Ants Tammikule ja tema meeskonnale. “On töid, kus olen rohkem tehniline ja on töid, kus lähtun eelkõige tunnetusest. Anna ja Tushariga koostöö põhineb ennekõike just tunnetusel ja “kõhutundel”. Järjekordne tunnustus kinnitab, et vaistu tuleb usaldada ning julgeda katsetada. Kui kaameraga filmides tekib enda kehale kananahk, siis on see märk õigest asjast – just sellest, mis annab jõudu selles üsna keerulises valdkonnas edasi liikuda.” meenutas Tammik loomeprotsessi.
Palju õnne kogu Sannapäiva tiimile!
Film esilinastus 2024.aastal. Filmi tootja on Stellar Film ja kaastootja Allfilm.
7.–8. augustil toimus Tartus juba teist korda rahvusvaheline lokatsioonitööle keskenduv seminar Location Session Tartu, mis tänavu tähistas ka Tartu filmifondi 10. tegutsemisaastat.
Lokatsiooniskautide ja lokatsioonijuhtide töö on sageli alahinnatud, aga filmitootmise protsessis strateegiliselt oluline aspekt.
Kahepäevane üritus tõi Lõuna-Eestisse üle 50 osaleja, nende seas tunnustatud filmilokatsioonide ja filmitööstuse eksperdid ja praktikuid Eestist, Saksamaalt, USA-st, Norrast ja Leedust, pakkudes osalejatele inspireerivaid arutelusid, praktilisi teadmisi ja väärtuslikke uusi kontakte.
Seminaripäeva avasid maailmatasemel lokatsiooniskaudid Lori Balton (USA) ja Markus Bensch (GER), jagades kogemusi ja praktilisi soovitusi oma kärjäärist. Mõlemad on töötanud tipptasemel režissööridega, nagu nt Steven Spielberg, Martin Scorsese, Quentin Tarantino, Tim Burton, George Clooney, Joe Wright, Christopher Nolan.
Järgnev paneel keskendus skaudi, režissöri ja kunstniku koostööle, kus Lori Baltoniga ja Markus Bensch’iga liitusid režissöör Anna Hints, kes 2024.aastal võitis dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsarad“ eest parima režissööri auhindna Sundance festivalil ja Matis Mäesalu, kes on kunstnikuna töötanud Apteeker Melchior’i sarja filmides, samuti filmides November, Eia jõulud Tondikakul, Rain,Tume paradiis. Paneelis avati filmilokatsiooni rolli kunstniku, režissööri ja skaudi vaatenurgast.
Kolmas paneel keskendus filmisõbralikkusele – räägiti sellest, milline on skaudi roll kohalike elanike ja kogukondadega usaldusliku kontakti loomisel, sest sageli on skaut esimene, kes saabub võttekohta ja kellega kohalikud elanikud kokku puutuvad. Toodi näiteid keerulistest situatsioonidest ning neile leitud lahendustest. Paneelis osalesid Eesti skaudid ja lokatsioonijuhid Tuuliki Oberschneider ja Markus Langi ning Norra skaut Torgrim Ødegård, kes rääkis, kuidas toodeti väikesel, 5000 elanikuga Norra saarel, Frøya’l – Netflixi sarja Billionaire Island. Filmisõbraliku keskkonna ja tugistruktuuride loomise kogemust jagasid Vilniuse filmikomisjoni juht Jurate Pazikaite ning Lääne – Soome filmiregiooni juht Teija Raninen.
Neljas paneel keskendus tehisintellekti ja tehnoloogiliste võimaluste rakendamisele filmitootmises ning skaudi töös.Mark Harald Männik (Location Unit) tutvustas platvormi Locus Pro, mis lihtsustab suurte lokatsiooniandmebaside haldamist; David Zitzlsperger (GER) esitles Filmmakers System’i – platvormi, mis toetab filmifonde ja võttepaikade otsijaid integreeritud tehisintellekti tööriistadega. Tema ettekanne tõi esile, kuidas filmiregioonid saavad nutika võttepaikade ja talentide infrastruktuuri abil oma nähtavust ja mõju suurendada. Jaan Kronberg (EST, Skycam) rääkis, kuidas keskkonna salvestamist droonide abiga (3d mudeli genereerimine) on hiljem võimalik kasutada erinevates võtte-perioodi staadiumites.
Lõpupaneel keskendus sellele, kuidas uued tehnoloogiad – droonid, virtuaalsed keskkonnad ja tehisintellekt – muudavad filmitootmist ja lokatsioonitööd. Arutleti, milliseid uusi oskusi vajavad produtsendid, skaudid ja kunstnikud, kuidas muutub koostöö füüsiliste ja virtuaalsete võttepaikade põimumisel ning millised on eetika ja autentsuse küsimused. Samuti käsitleti, kuidas regionaalsed filmifondid saavad kiiresti arenevas keskkonnas pakkuda tootjatele vajalikku tuge ning kuidas kohalik infrastruktuur peab kohanduma, et püsida konkurentsis.
Tartu Filmifond jätkab rahvusvaheliste koostöövõrgustike ja professionaalsete teadmiste toomist Lõuna-Eestisse, et tugevdada regiooni konkurentsivõimet ja pakkuda filmitegijatele järjest mitmekesisemaid võimalusi oma lugude elluviimiseks.
13.-22. juunini toimus Rumeenias, Cluj-Napoca’s, rahvusvaheline Transilvaania rahvusvaheline filmifestivali (TIFF), kus Eesti oli seekord fookusriik. Festivalil osales korraldajate kutsel ka Tartu filmifondi koordinaator Signe Somelar-Erikson.
Festivali filmiprogrammis linastus koguni neli Tartu filmifondi toetatud filmi: Must auk (rež. Moonika Siimets), Aurora (rež. Rain Tolk, Andres Maimik), Elu ja armastus (rež. Helen Takkin) ning lühifilm Sannapäiv (rež. Anna Hints ja Tushar Prakash).
TIFF on Rumeenia suurim ja mõjukaim filmifestival. Toimumispaik Cluj-Napoca, jagab paljuski sarnaseid väärtusi Tartuga – mõlemad on tugevad ülikooli, elava kultuurielu ja kasvava loomesektori keskused.
“TIFF pakkus suurepärase võimaluse kohtuda rahvusvaheliste ekspertidega. Näiteks kohtusin Maciej Żemojcin’iga, kes on Poolas tegutsev virtuaalproduktsiooni ja AI-filmide ekspert. Tema viimane suurem projekt oli Auschwitz-Birkenau laagri üks-ühele digitaalse mudeli loomine, mis võimaldab filmitegijatel kasutada autentset keskkonda ilma kohapeale minemata. Selline ajalooliste või tundlike paikade digitaliseerimine ja filmitegijatele kättesaadavaks tegemine on huvitav ka Lõuna-Eesti kultuuri- ja looduspärandi kontekstis. Samuti tutvusin Paul Riethiga, kes on üks Saksamaa juhtivaid publikuarenduse (audience design) eksperte ning kelle teadmised sihtrühmapõhisest lähenemisest ja publiku kaasamisest võiksid tugevdada meie võimekust aidata siinsetel filmitegijatel oma töödele vaatajaskonda leida. Plaanime neid teadmisi tulevikus kindlasti Tartusse tuua filmifondi poolt korraldatavate erialasündmuste kaudu.”
Tartu Filmifond osales tänavusel Cannes’i filmifestivalil, kus toimus rida olulisi kohtumisi ja arutelusid rahvusvaheliste koostöövõimaluste, keskkonnasäästliku tootmise ning regionaalse filmitööstuse rolli üle Euroopa tasandil. Cannes’i festival, mis koondab maailma juhtivaid filmiprofessionaale, on oluline platvorm ka väiksematele filmiregioonidele oma nähtavuse ja partnerlussuhete arendamiseks.
Tartu Filmifondi esindaja Signe Somelar-Erikson osales neljal sisulisel sündmusel:
Nordic Film Commissions Sustainability Update
Detsembris 2023 FOCUS Londonil esitleti Nordic Sustainability Pledge’i – Põhjamaade filmikomissioonide ühisalgatust, mille eesmärk on viia regiooni filmitootmine keskkonnasäästlikumale kursile. Cannes’is andis Daniel Chilla (Film Stockholm) ülevaate seni tehtust ning järgnes arutelu Annee Helvig Frostiga (SF Studios), keskendudes lubaduste rakendamisele. Balti riigid, sh Tartu Filmifond, näevad end selle koostöövõrgustiku loomuliku osana.
EUFCN paneel „Capitalizing on Collaboration“
Arutelu keskendus sellele, kuidas koostöö produtsentide ja filmikomissioonide vahel võib toetada kohalikke kogukondi, edendada majandust ja tugevdada audiovisuaalsektori jätkusuutlikkust. Näiteid jagati sellistest projektidest nagu Wes Andersoni “The Phoenician Scheme”, HBO sari “The Regime” ja Netflixi sari “Billionaire Island”. Paneelis osalenud Markus Bensch ja Solveig Sigmond Ræstad esinevad ka Location Session Tartu 2025 seminaril.
Nordic-Baltic Production Networking Event
Tootjate võrgustumisüritus Balti ja Põhjamaade vahel, mis toimus Cannes’i filmituru Balti paviljonides. Päevakavas olid ka valitud riikide edulood ja praktilised koostöömudelid.
Kohtumine Torino Film Lab’i esindajaga
Arutelu keskmes oli Torino Script Lab ühe mooduli toomine Tartusse. Tartu Filmifondi ja TorinoFilmLab’i koostöös on plaan tuua rahvusvaheliselt tunnustatud stsenaristide arendusprogramm Tartusse 2027. aastal.
Tartu Filmifondi jaoks on sellised rahvusvahelised sündmused olulised, et arendada kontakte, tuua regiooni uusi koostööpartnereid ning hoida end kursis filmitööstuse suundumustega. Osalemine Cannes’is tugevdab fondi strateegilisi eesmärke ja aitab edendada Lõuna-Eesti nähtavust rahvusvahelises filmitööstuses.
29. aprillil lõppes Saksamaal Wiesbadenis Kesk- ja Ida-Euroopa filmikunstile pühendatud mainekas goEast Film Festival, kust Eestisse tuli märkimisväärne võit: Moonika Siimets pälvis parima režissööri auhinna oma mängufilmi „Must auk“ eest
„Must auk“ räägib humoorika loo tulnukatest, kes saabuvad paneelelamute rajooni ning hakkavad mõjutama kohalike elanike unistusi. Film on osaliselt filmitud Tartus, Annelinna paneelmajade keskel, mis teeb selle rahvusvahelise tunnustuse eriti tähendusrikkaks ka Tartu linnale ja Tartu filmifondile.
Žürii sõnul jutustab režissöör seostest Ida-Euroopa reaalsuse ja kosmose vahel, kasutades erinevaid filmiloo rääkimise viise ja luues meeldejäävaid karaktereid. “Režissöör muudab tumedad teemad humoorikaks, kasutades värvikirevat visuaalset esteetikat,” lisas žürii esinaine Bosnia lavastaja 𝐉𝐚𝐬𝐦𝐢𝐥𝐚 Ž𝐛𝐚𝐧𝐢ć𝐚𝐠𝐚.
„See auhind on meie meeskonnale ülioluline tunnustus. Rõõmustan, et festivali publik ja žürii märkasid lisaks tulnukatele ja eriefektidele ka neid teemasid, mis mulle loojana korda lähevad – vananemine, koduvägivald, vaen samasooliste suhtes, üksildus. Nad mõistsid meie huumorit ja hindasid loomingulist riski, mille võtsime,“ kommenteeris Moonika Siimets.
Filmi üks tegelaskujudest – tulnukas KIP ehk Kri-in-Poulsen Linnuteelt – jõudis ka Tartu publikuni, kui osales jaanuaris sTARTUp Day festivalil.
Tartu Filmifondi 2025. aasta kevadises taotlusvoorus otsustati toetada viit audiovisuaalprojekti, mille hulgas on neli mängufilmi ja üks dokumentaalfilm. Filmide tegevus toimub olulisel määral Tartu linnas ja Lõuna-Eestis ning mitmed loojad ja võttekohad on pärit siinsest regioonist. Toetatud projektide kogupanus kohalikku majandusse ületab 600 000 eurot.
Toetatud projektid
1. “Seatapp”
Žanr: Mängufilm Tootja: Downtown Pictures Režissöör: Ove Musting Sisukokkuvõte: Musta huumoriga põimitud lugu noorest veterinaarametnikust, kes jõulu eel satub kodukülla uurima võimalikku katkukollet. Ootamatult peab terve küla hakkama tegelema sigade tapmise ja perekondlike pingetega. Regioonis tehtavad kulud: ca 120 000 € Seos piirkonnaga: Võtted toimusid täielikult Põlvamaal ja Võrumaal, režissöör on piirkonnaga seotud. Kasutati kohalikke majutuslahendusi, elusloomade vedajate teenuseid ja transporditeenuseid. Kogu mängufilmi toitlustus tuli Tartu ettevõttelt. Filmis osalesid mitmed Vanemuise näitlejad. Toetus: 40 000 €
2. “Musta pori näkku”
Žanr: Mängufilm Tootja: Taska Film Režissöör: Jaak Kilmi Sisukokkuvõte: Noortepõlv ja hevimuusika kohtuvad 1987. aasta Tartus. Teekond Tartu kaudu Võru rokkfestivalile viib noored mässumeelsed bändiliikmed vastuolude ja eneseleidmiseni. Regioonis tehtavad kulud: 145 458 € Seos piirkonnaga: Tartusse ja Lõuna-Eestisse on planeeritud 5 võttepäeva, Tartus toimuvad võtted Tartu Ülikooli peahoones ja Püssirohukeldris. Kaasatakse Tartu näitlejad, taustanäitlejad ja lokaalsed tootmistiimi liikmed. Toetus: 30 000 €
3. “Morten”
Žanr: Mängufilm Tootja: Kopli Kinokompanii Režissöör: Ivan Pavljutškov Sisukokkuvõte: Visuaalselt tundlik noortedraama, mis räägib üksildase poisi sisemaailmast ja sõpruse jõust kahe tüdruku vahel valides. Regioonis tehtavad kulud: 185 400 € Seos piirkonnaga: Tartusse on kavandatud 4 võttepäeva, kus kasutatakse tehaseala ja villat. Stsenarist on Tartu kirjanik Reeli Reinaus. Kaasatud on mitmed piirkondlikud filmitegijad. Toetus: 25 000 €
4. “Mind ei ole sinust eraldi”
Žanr: Mängufilm Tootja: Filmivabrik Režissöör: Janno Jürgens Sisukokkuvõte: Lugu kahest õest, keda traagiline kaotus ühendab, tuues päevavalgele vanad pinged ja vaikimise tagajärjed. Sügav psühholoogiline draama süüst ja andestusest. Regioonis tehtavad kulud: 150 730 € Seos piirkonnaga: Lõuna-Eestisse on kavandatud 4 võttepäeva. Režissöör Janno Jürgens ja peaosaline Andres Mähar on pärit Tartust. Regioonist on kaasatud ka operaator, valgusmeister, grimm, taustanäitlejad, tehnika rent, majutus ja toitlustus. Toetus: 30 000 €
5. “Aveliina Helm. Mäss väljasuremise vastu”
Žanr: Dokumentaalfilm Tootja: Black Plastic Media Productions Režissöör: Maria Uppin Sisukokkuvõte: Portreefilm Tartu Ülikooli ökoloogi Aveliina Helmist, kes seisab elurikkuse säilitamise eest. Film liigub niitudelt rahvusvahelistele foorumitele, rõhutades teaduse rolli looduskaitses. Regioonis tehtavad kulud: 5 800 € Seos piirkonnaga: Võtted toimuvad 7 päeva jooksul Tartu linnas ja looduspaikades nagu Alam-Pedja, Vastseliina ja linnaniidud. Peategelane on seotud Tartu Ülikooli ja Lõuna-Eestiga. Toetus: 2 000 €
Tartu Filmifondi poolt toetatud mängufilmiprojekt “Seatapp” ( režissöör Ove Musting, produtsent Jaan Laugamõts) on valitud osalema Tallinn Black Nights Goes to Cannes programmis.
Valiku tegi PÖFF koostöös Marché du Film tiimiga ning lavale astuvad 16. mail @TAG (Producers’ Network Showcase) viis projekti Eestist, Lätist ja Leedust, millel on tugev rahvusvaheline potentsiaal. Kõik valitud filmid on järeltootmises ning otsivad aktiivselt kaasrahastust, müügiesindust ning festivali-partnereid.
“Seatapp” on musta huumoriga lugu, mis on suuresti filmitud just Lõuna-Eestis.
Cannes’i Marché du Film on maailma juhtiv filmitööstuse kohtumispaik, kus valdkonna professionaalid otsivad uusi projekte, koostöövõimalusi ja filme, millel on rahvusvaheline levi- ja festivalipotentsiaal.
Tartu Filmifondil on rõõm, et “Seatapp” on osa sellest olulisest platvormist, kus film saab nähtavaks üleilmsele filmitööstusele ning astub sammu lähemale oma teekonnal publiku ja festivaliekraani suunas.
Eesti autorifilmid “Sannapäiv” ja “Pimeala”, mille loomist on toetanud ka Tartu Filmifond, pälvisid aprilli alguses kokku neli auhinda kahel mainekal rahvusvahelisel filmifestivalil.
Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühimängufilm “Sannapäiv” võitis parima lühifilmi auhinna 29. Riia rahvusvahelisel filmifestivalil 2ANNAS. Žürii hinnangul tabab film „õrna tasakaalu mehelikkuse ja intiimsuse, traditsiooni ja muutumise vahel“ ning on „sügavalt aus kinoelamus“.
Teine sama režissööripaari film “Pimeala” võitis kolm auhinda FIFOI festivalil Réunioni saarel: parima lühifilmi auhind, noortežürii preemia ning Domini eriauhind tulevikku suunatud vaatenurga eest ühiskondlikel ja kultuurilistel teemadel. Filmi on nimetatud „vaikseks, kuid võimsaks hüüdeks nende eest, kelle lood on jäänud nähtamatuks.“
Mõlemad filmid on pälvinud tunnustust mitmetel festivalidel ning on kättesaadavad Telia TV-s ja Elisa Huubis. Filmid valmisid Stellar Filmi ja partnerite koostöös ning neid on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja mitmed rahvusvahelised fondid
Tartu Filmifondi 2025. aasta kevadvoorus esitati kokku kaheksa filmiprojekti, mille kogueelarve ületab 5,3 miljonit eurot. Regioonis on kavandatud kulutusi ligikaudu 627 000 euro väärtuses. Taotlejad küsivad fondilt kokku 192 515 eurot, mis võimaldaks anda hoogu väga eriilmelistele ja mitmekesise piirkondliku mõjuga audiovisuaalsetele projektidele.
Mind ei ole sinust eraldi
Žanr: täispikk mängufilm Tootja: Filmivabrik Produtsent: Marju Lepp Režissöör: Janno Jürgens Stsenaristid: Janno Jürgens, Anti Naulainen Sünopsis: Kaks õde, Katrin ja Mari, on elus liikunud eri suundades, kuid traagiline sündmus toob nad taas kokku. Katrin usub, et ta on põhjustanud Mari tabanud traagilise sündmuse, ent vaikib sellest. Vaikus muutub aga koormaks ning õdede suhe, mis esialgu näib toetav, hakkab tasapisi lagunema. Film uurib süütunnet, andestust ja moraalseid piire: mida tähendab olla olemas teise jaoks, kaotamata iseennast?
Musta pori näkku
Žanr: täispikk mängufilm Tootja: Taska Film Produtsent: Kristian Taska Režissöör: Jaak Kilmi Stsenarist: Martin Algus Sünopsis: Suvi 1987. Sinimustvalge lipp on veel keelatud, kuid Eestis toimub juba varjatud liikumine, mis viib peagi taasiseseisvumiseni. Bravuurikas 17-aastane Mihkel üritab oma hevibändiga kooliaulatest suurele skeenele murda ja selleks tuleb soita läbi Tartu Võru Rokkfestivalile, kus on kõik tõelised tegijad koos – see on Mihklile ühtlasi testiks, kas üldse “olla või mitte olla”. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast Mihkli bändiga kaasa, et festivalile tulevatele välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada. Hendriku unistuseks on kohalikust konnatiigist välismaa lavadele jõuda…
Morten
Žanr: täispikk mängufilm Tootja: Kopli Kinokompanii Produtsent: Anneli Ahven Režissöör: Ivan Pavljutshkov Stsenarist: Reeli Reinaus Sünopsis: Morteni kodune elu on kõike muud kui tavaline, kuid oma koolikaaslastele ta sellest ei räägi. Õigupoolest ei räägi ta sellest kellelegi peale Emilie – tüdruku, keda ta kohtab ühel õhtul rabas ning kellest saab tema esimene päris sõber. Kui Morteni ellu ilmub Miia, peab poiss valima kahe väga erineva tüdruku vahel…
Aveliina Helm. Mäss väljasuremise vastu
Žanr: dokumentaalfilm Tootja: Black Plastic Media Produtsent ja režissöör: Maria Uppin Stsenarist: Merle Karro-Kalberg Sünopsis: Film portreteerib Tartu Ülikooli professori Aveliina Helmi, kes seisab elurikkuse kadumise vastu nii teadlase, aktivisti kui visionäärina. Tema töö Lõuna-Eesti pärandniitudel ja rahvusvahelised kohtumised loovad silla kohaliku looduskaitse ja globaalse keskkonnapoliitika vahel. Dokumentaalfilm toob vaatajani ka küsimuse – mida tähendab päriselt tegutseda keskkonna nimel ning milline on indiviidi jõud süsteemsete muutuste esilekutsumisel?
Seatapp
Žanr: täispikk mängufilm Tootja: Downtown Pictures Produtsent: Jaan Laugamõts Režissöör ja stsenarist: Ove Musting Sünopsis: Noor ja üleambitsioonikas veterinaarametnik saadetakse jõulude eel kontrollima sigade Aafrika katku levikut oma endises kodukülas. Kui ametnik algatab küla ulatuses sigade massilise utiliseerimise, pöörab see segi kohalike elu – eriti vanapaaril, kelle jaoks loomad on pere asendajad. Appi kutsutakse omal käel tegutsev ukraina päritolu loomaarst Bratoslav. Film põimib musta huumorit, sotsiaalset pinget ja tragikoomikat, tõstatades küsimusi bürokraatiast, kogukonnast ja eetilisest vastutusest.
Metsasilmad
Žanr: lühimängufilm Tootja: Weisman Produtsent ja režissöör: Anna Veisman Stsenarist: Anna Veisman Sünopsis: Elo otsib oma kadunud abikaasat väikeses külas, kus inimesed vaikivad ja mets justkui elab oma elu. Otsingud viivad naise üha sügavamale looduse ja enda sisemaailma vahele. Küla saladused, sosistav mets ja salapärane lapsevaim Leeno hakkavad nihestama reaalsuse piire. Lühifilm on poeetiline ja psühholoogiline rännak, mis ühendab rahvapärimuse, leina ja identiteedikriisi tänapäevase visuaalse jutustusega.
Torn
Žanr: dokumentaalfilm Tootja: Rühm Pluss Null) Produtsent: Erik Norkroos (Rühm Pluss Null) Režissöörid ja stsenaristid: Kullar Viimne, Erik Norkroos Sünopsis: Kalju on saatuse tahtel üksik mees, kelle kunagi naine maha jättis ning 4-aastase tütre tema juurest ära viis. Mees elab aastakümneid Lõuna-Eesti sügavas metsas kõrge mäe otsas. Justkui kannaks karistust, tassib mees sisyphoslikult pikki palke ja raskeid kive oma künkale, kinnisideeks ehitada torn, et näha ja olla nähtav.
Päevapiltnik
Žanr: dokumentaalfilm Tootja: Rühm Pluus Null Produtsent: Erik Norkroos Režissöörid: Kullar Viimne, Erik Norkroos Sünopsis: Erlend Štaub on seltskonnapiltnik, kes pildistab kuulsusi ja peopaiku. Filmis seatakse aga küsimuse alla tema töö tähendus: kas tänaste ajalehepiltide väärtus võib kunagi olla võrreldav Johannes Pääsukese pärandiga? Kaamera toob esile inimese glamuurse fassaadi taga – isa, kellel ei jätku tähelepanu oma tütrele. Film arutleb ajastu, ajalisuse ja isikliku tähenduse üle.
