Skip to main content

Kagu-Eesti taotlusvoor avatud!

Tartu filmifond toetab koostöös Põlvamaa Arenduskeskusega, Valgamaa Arenguagentuuriga ja Võrumaa Arenduskeskusega filmitootmist Kagu-Eestis. Tootmine peab olema seotud Valga-, Põlva- või Võrumaaga läbi lokatsioonide, lugude, kohalike teenuste kasutamise. Sobilikud on kõik Kagu-Eestis tootmiseks tehtavad otsesed kulud.

Taotlusvoor on avatud: 24.aprill – 27.mai 2024
Maksimaalne toetus ühele projektile: 5000 eurot
Kulude abikõlblikkuse periood: 01.jaanuar-31.detsember 2024
Taotluse esitamine: fund@tartufilmfund.ee
Toetuse otsus: 10.juuni 2024
Toetuse väljamakse: 15 päeva jooksul peale kuluarunde esitamist

Taotluse võib koostatada vabas vormis, see peab sisaldama järgmist infot:
1) taotleja nimi ja kontakt (meil, telefon)
2) teose liik ja pealkiri
3) sünopsis ja seos Kagu-Eestiga
4) filmi vastutav meeskond
5) Kagu-Eesti lokatsioonide ja teenusepakkujate loetelu
6) eelarve (teose kogueelarve, Kagu-Eestis planeeritud kulud) ja küsitava toetuse suurus
7) Kagu-Eestis tegevuste eluviimise periood (kuu täpsusega)
8) teose eeldatav valmimise aeg (esilinastus)

INFO: Signe Somelar-Erikson, 53431027

Kevadvooru toetused

Käesoleva aasta esimesest voorust toetab Tartu filmifond kolme mängufilmi ja kolme dokumentaalfilmi tootmist.

Mängufilmide toetus:

“Raba” (tootja: Meteoriit, režissöör Reinis Kalvinš): krimipõnevik, kus ühe poisi surnukeha leidmine turbaväljalt viib kohaliku politseiniku sügavale oma unustatud minevikku, avades 30 aasta taguse traagilise juhtumi.

“Meie Erika” (tootja: Filmivabrik, režissöör German Golub): elulooline spordidraama legendaarsest Elva trekisõitjast Erika Salumäest, kes jõudis lapsepõlve raskustest hoolimata olümpiavõiduni.

“Igavene suvi” (Tootja: Tallifornia SPV5 Tupacback, režissöör Miguel Llansó): lugu kolmest noorest naisest, kes ei karda suuri muutusi ega kummalist tehisintellekti, mille eesmärk on panna inimene saavutama oma maksimaalset potentsiaali. Isegi kui see tähendab, et ta pole enam inimene.

Dokumentaalfilmide toetus:

“Ellujäämise kunstnikud” (tootja: Aadam ja Pojad, režissöör Jaan Tootsen): film räägib Võrumaa inimeste loovast lähenemisest elule, kus vaatamata eluraskustele on alati leitud üles pulbitsev elurõõm ja ellujäämise tarkus. Lugu on inspireeritud Jaan Tootseni lapsepõlvemälestustest.

“Hilda Ha. Võrgust väljas” (tootja: McQueen), režissöör Eva Kübar: film kujutab aastat metsiku ja vaba saksa naise Hilda Ha elust, kes elab koos aastase lapsega off-grid (võrguühenduseta) elu ilma vee ja elektrita, iseehitatud väikses Lõuna-Eestis majas.

“Andrus” (tootja: Masterplaan, režissöör Madis Reimund): portree kunagisest maailmameistrist Andrus Värnikust, kes püüab leida oma kohta maailmas pärast sportlaskarjääri. 

Kontakt:
Signe Somelar-Erikson
Tartu Filmifond
fund@tartufilmfund.ee
53431027

Foto filmi "Ellujäämise kunstnikud" võtetelt, autor Heikki Leis.
Foto filmi “Ellujäämise kunstnikud” võtetelt, autor Heikki Leis.

Filmi “Elu ja armastus” Tartu esilinastus

13. veebruaril toimus Helen Takkini debüütmängufilmi “Elu ja armastus” Tartu esilinastus. Filmi üks toetajatest on ka Tartu Filmifond.

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse, kus kaks Eesti kirjandusest tuntud tegelast, Rudolf ja Irma, elu ja armastuse järskude pööretega silmitsi seisavad. 1933. aasta suvel tuleb paremaid võimalusi otsiv Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, Lonni aga linnaelus pettunud ja näeb Irma tulekus uut värskust ka enda jaoks. Keskealine trükitööstur Rudolf palkab noore Irma enda luksuslikku korterisse teenijaks. Mehe sarm ja salapära paeluvad tüdrukut ning üsna varsti löövad tunded lõkkele. Nad abielluvad, kuid siis hakkavad Rudolfi käitumises ilmnema ebakõlad, mis panevad tõelisest armastusest unistanud Irma äärmiselt keerulisse olukorda. Vastandlik armastuslugu on asetatud poliitilisele taustale, kus vapside ja president Pätsi vaheline mõõduvõtt depressiooniajast pakitsevat õhustikku veelgi pingestab.

“Elu ja armastus” on lühifilmide ja reklaamidega auhindu võitnud režissöör Helen Takkini debüütmängufilm. Filmi produtsentideks on Kristian Taska ja Adeele Tähemaa ning Tanel Tatter ja Veiko Esken. Filmi operaator on Alvar Kõue, kunstnik Kamilla Kase, kostüümikunstnik Anu Lensment, helilooja Mick Pedaja, stsenarist Martin Algus.

Peaosades astuvad üles Karolin Jürise (Irma), Mait Malmsten (Rudolf), Loviise Kapper (Lonni) ja Ursel Tilk (Eedi). Teistes rollides teevad kaasa Alo Kõrve, Tõnis Niinemets, Steffi Pähn, Kristiina-Hortensia Port, Getter Meresmaa, Markus Luik, Helgur Rosental, Markus Habakukk ja Mihkel Kabel.

Foto autor: Maria Kilk

Tartu Filmifond avas 2024. aasta esimese taotlusvooru

Taotlusi saab esitada kuni 15. märtsini. Tartu filmifondist on võimalik taotleda tagasimakset kuni 30% regioonis filmitootmiseks tehtud kuludelt. Filmifondi abikõlblik regioon on Tartu linn ning Tartu, Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru maakond. Abikõlblikud on nii tootmiseelsed kulud kui tootmise ja järeltootmisega seotud kulud.
Rohkem infot leiab filmifondi kodulehelt taotlemise alt:  https://tartufilmfund.ee/taotlemine/

Anna Hintsi film “Pimeala” valiti Tampere filmifestivalile

Anna Hintsi uus lühimängufilm „Pimeala“ valiti Tampere lühifilmide festivali võistlusprogrammi. Tampere Filmi Festival, mis on aset leidnud juba 1969. aastast, on kolmest kõige olulisemast Euroopa lühifilmide festivalist Oberhauseni ja Clermont-Ferrandi kõrval. Sel aastal valiti rahvusvahelisse võistlusprogrammi 64 filmi 6546st kandidaadist. “Pimeala” võitis oktoobris 2021 Baltic Pitching Forumil Baltic Producers MEDIA auhinna ning telekanal France 3 on praeguseks juba ostnud filmi õigused.

„Pimeala“ peategelaseks on teismeline tüdruk Surya, kes  leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbritsevate naiste väljarääkimata lugudele. Filmis, kus dokumentalistika ja fiktsioon segunevad, keskendutakse prügikorjajate kogukonnale, kes proovib leida oma kohta maailmas keset prügi ja kõrvetavat kuumust.

Filmi produtsent Evelin Penttilä: “”Pimeala” tehes naljatasime me tihti Annaga, et prügiga tegelemine ongi meie žanr – meie esimene koostöö filmiga “Homme saabub paradiis” tegeles ju samuti prügisukeldumise ehk kaunimalt öeldes toidupäästmisega. India on Anna jaoks saanud teiseks kodumaaks ning koos Tushar Prakashiga panid nad kirja selle puudutava loo. Filmi rahastades sai selgeks, et see ühtviisi ülimalt lokaalne Delhi prügikorjajate kogukonnas toimuv lugu puudutab samal ajal sügavalt inimesi üle terve ilma ja valgustab välja lugusid, mis jääksid muidu pimedusse. Rõõm oli näha, kuidas meie Prantsuse kaastootja Emilie Dubois firmast Insolence, kes osales ka Anna lühifilmi “Jää” tootmises, oli selle filmiga esimesest hetkest kaasas. Prantsuse CNC toetus Eesti fondide kõrval oli selle filmi jaoks väga oluline, sest Indias mingeid toetusskeeme filmimiseks ei eksisteeri. Meie India produtsent Tanvi Gandhi ja tegevprodutsent Ravi Singh, kes teevad Bollywoodis suure kaliibriga filme, armusid meie väikesesse filmi ning Annasse režissöörina ja aitasid luua selle turvalise keskkonna, kus “Pimeala”, valdavalt mitteprofessionaalsete näitlejatega ja päris autentses Delhi äärelinna kogukonnas, üles sai võetud. Lisaks Annale ja Tusharile andis selle filmi loomisesse ka märkimisväärse panuse operaator Karan Thapliyal Indiast, kes meiega küll alles viimasel hetkel ühines, aga kelle panus filmi on hindamatu.“

Filmi produtsendid on Evelin Penttilä ja Johanna Maria Paulson, kaasprodutsendid Emilie Dubois, Anaïs Bertrand, Pascaline Saillant, Tanvi Gandhi ja Tushar Prakash, stsenaristid Anna Hints ja Tushar Prakash, operaatorid Karan Thapliyal ja Erik Põllumaa. Filmi monteeris Marion Koppel ning filmile on muusika loonud Ann Reimann. Filmis peategelast Suryat kehastab Umaiza, Surya isa rollis Pushpendra Singh. Film on toodetud filmistuudiote Stellar Film ning Insolence Productions koostööna Eesti Filmi Instituudi, Eesti Kultuurkapitali, Tartu Filmifondi ning Prantsuse CNC toel. Filmi levitab rahvusvaheliselt Fløw.

Varem on Tampere lühifilmide festivalil osalenud kokku 76 Eesti filmi, nende hulgas näiteks Anu Auna “Vahetus” ning Hardi Volmeri ja Urmas Jõemehe “Maetud Euroopas”. 2023. aastal võitis festivali peaauhinna Priit Tenderi animafilm “Koerkorter”. 

Tartu filmifond külastas filmimessi Focus 2023

Tartu ja Viru filmifondide esindajad külastasid 5.-6. Detsembril Londonis toimuvat mainekat filmimessi London Focus. London Focus on prestiižne sündmus, mis toob kokku filmivaldkonna professionaalid üle kogu maailma. Selle eesmärk on edendada koostööd filmitegijate, tootjate ja levitajate vahel. Mess pakub suurepärast võimalust uute kontaktide loomiseks, projektide tutvustamiseks ning rahvusvaheliste trendidega kursis olemiseks. Kohtusime messi korraldajatega, kolleegidega Vilniusest, Euroopa filmivolinike võrgustiku esindajaga (European Film Commissions Network) ning samuti filmimessi „Shooting Locations Marketplace” korraldajatega. Viimane on üks suurimaid ja olulisemaid võttepaikade messe Euroopas. London Focus külastuse ja kohtumiste eesmärk oli luua uusi kontakte ja koguda infot, et valmistuda järgmiseks aastaks, et esitleda regioone ja Eestit kui filmimaad rahvusvahelisel tasandil veelgi paremini.

Külastus toimus projekti „Film Cluster South“ raames, mida rahastatakse Eesti – Euroopa välispiiri programmist.

Tartuffi avaõhtu pakub draamat ja põnevust

Tartuffi avaõhtu pakub draamat ja põnevust

22-minutiline draama, mis võitis äsja festivalil Best of BFM neli auhinda, jõuab publiku ette 31. juulil, kui Tartu Raekoja platsil avatakse Eesti suurim vabaõhukino.


„Üle piiri” tegevus leiab aset Nõukogude ajal, kui Peipsi järve ääres elav Jakop peab otsustama, kas võimude eest põgenevate inimeste petmisega teenitud tasu kaalub üles südametunnistuse puhtuse hinna.


Lugu põhineb Martin Alguse novellil „Põgenikud” ja selle peaosas on Jaan Rekkor.