02. novembril sai Noblessneri valukojas toimunud galal “Eesti parimad ettevõtted 2024” ettevõtluse edendaja auhinna kätte ka Tartu Filmifond. Edasi läheb TFF Eestit esindama Budapesti, üle-Euroopalisele konkursile “Euroopa ettevõtluse edendamise auhinnad 2024”!
“Juba Eesti konkursi võitmine on meile väga oluline ja näitab, et Tartu filmifondi viimaste aastate tegevusi Tartu ning Lõuna-Eesti filmiregiooni arendamisel on märgatud ja väärtustatud. Osalemine Euroopa konkursil on seni samuti alanud väga positiivselt. Täna juba teame, et 442 kandidaadi hulgast on meid valitud kolme finalisti hulka, kes kandideerivad ettevõtluskeskkonna parandamisel peapreemiale. Praegu kanname uhkusega märki – Euroopa ettevõtlusauhindade finalist ja vaatame, kuidas meil finaalis läheb”, ütles Tartu loomemajanduskeskuse juht Külli Hansen.
Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühimängufilm, mis esilinastus tänavu Cannes’i filmifestivali Kriitikute nädalal, võitis BRNO16 filmifestivali peaauhinna. BRNO16 on üks maailma vanimaid lühifilmide festivale. BRNO16 filmifestivalile esitati üle 1000 lühifilmi ning rahvusvaheline žürii valis „Sannapäiva“ võitjaks 34 võistlusprogrammis osaleva filmi seast.
„Sannapäiv“ viib vaataja Vana-Võromaa suitsusauna pimedasse ja intiimsesse ruumi, koos meestega, kellel on seljataga pikk ja väsitav tööpäev. Saunakombestiku käigus hakkab meeste karmi pealispinna alt kumama vaevumärgatavat ja salajast igatsust läheduse järele. Filmi valmimist toetasid Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja Loov Euroopa Media. Filmi peaosades mängivad Rasmus Kaljujärv ja Agur Seim. Linateose võttis üles Ants Tammik, kunstnikutöö tegi Inga Vares, filmi monteerija on Emeri Abel ning helirežissöör Tanel Kadalipp. Filmi produtsendid on Johanna Maria Paulson ja Evelin Penttilä ning tootja Stellar Film.
Žürii põhjendas oma valikut järgmiselt: „Ruumiline lähedus, kehade vaheline suhtlus ja filmilinal kujutatud inimsuhted pugesid meile sügavale naha vahele. Vaatajateni tuuakse õrn, kuid allasurutud ja mitmetähenduslik meestevaheline emotsionaalsus ning iha, mis avaneb meile läbi ürgse saunarituaali. Filmi särav operaatoritöö ning täpselt viimistletud filmikeel jätsid kustumatu jälje meie kinematograafilisse teadvusesse.“
Piirissaarest rääkiv lühifilm „Eluteelised“ esilinastub novembris maailma ühel suurimal dokumentaalfilmide festivalil IDFA. Tartu 2024 Ellujäämiskunstide dokprogrammi raames valminud lühifilm on valitud festivali lühifilmide rahvusvahelisse võistlusprogrammi.
Filmi ühe produtsendi, Olga Hartšuki sõnul, näitab niivõrd maineka filmifestivali võistluskategooriasse jõudmine, et, „lugu Piirissaare erilisest kogukonnast on inimesi puudutanud.”
Filmi „Eluteelised“ režissöör on Viesturs Kairišs. Operaatorid Wojciech Staroń, Tomek Pawlik, monteerija Andres Hallik, helilooja Juris Vaivods, helirežissöör Leonid Bragin. Filmi produtsendid on Esko Rips ja Olga Hartšuk. Tootjafirma Nafta Films (Eesti).
Eesti vaatajad on filmi „Eluteelised“ saanud näha kevadel Tartus esilinastunud lühifilmikogumikus „Metsik lõuna“, mis on Eesti kinolevis kogunud üle 1500 vaataja. Filmikogumik koosneb nelja kodumaise ja nelja välismaise režissööri nägemusest, mis kaardistavad elu Tartus ja Lõuna-Eestis vahetult enne 2024. aastat.
„Eluteelised“ on valminud Eesti Filmi Instituudi, SA Tartu 2024, Kultuurkapitali ja Tartu Filmifondi toel.
Alanud on Eestiga koostöös valmiva uue Läti krimifilmi “Raba” võtted ja osa filmivõtteid viiakse läbi ka Eestis, Tagulas ja Valga maakonnas.
Filmi režissööriks on Reinis Kalviņš ja peatootjaks filmistuudio Mistrus Media Lätist. Eesti kaastootjaks on produktsioonifirma Meteoriit.
Filmi tootmist toetas ka Tartu filmifond.
“Raba” räägib 1990. aastate alguses lahendamata jäänud “mõrva”müsteeriumist ning selle tagajärgedest tänapäeval. Kui ühe Läti väikelinna lähedalt rabast leitakse surnukeha, hakkavad levima kuuldused, et tegu on 30 aastat tagasi kadunuks jäänud poisi jäänustega. Juhtumi uurimine taaselustab minevikusündmused, sundides filmi peategelasi meenutama, kuidas nad tolleaegseid olukordi ja suhteid mäletavad.
“Mõte kaasaegsest filmist, mille tegevustik leiab aset ühes Läti väikelinnas, on küpsenud minu peas juba pikka aega. Lugu hakkas kuju võtma, kui sain teada raba kehade fenomenist—iidsed inimjäänused, mis avastatakse aeg-ajalt Euroopa rabadest ja mis on raba keskkonna poolt loomulikult säilinud. Filmi lugu edastab sõnumit, et ajalugu pole kunagi tõeliselt surnud, lahendamata sündmused jälitavad meid ning nende unustamine või ignoreerimine ei tähenda, et need kaoksid,” ütleb režissöör Reinis Kalviņš.
Filmi meeskond koosneb rahvusvahelistest professionaalidest. Operaatoriks on Alberto Serra filmides tuntud Jimmy Gimferrer (Hispaania). Stsenaristideks on Reinis Kalviņš, ja Eesti stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis, kes on muuhulgas kirjutanud stsenaariumid ka mängufilmidele “Jaanuar” ja “Kupee nr 6” ning draamasarjale “Estonia”.
Filmi peakunstnikus on Anneli Arusaar (Eesti), kostüümikunstnikeks Noemi Lara Ströber (Saksamaa) ja Berta Vilipsone (Läti).
“Ajastul, mil üks maailma juhtivaid trende on žanrikino nõudlus, on “Rabal” potentsiaal saavutada rahvusvahelist mõju, nagu näitab varajane huvi välisfondide ja telekanalite poolt tootmise ajal. Film on krimidraama—žanr, mis on kahjuks Läti kinos täna haruldane. Lisaks käsitleb selle süžee ainulaadsel viisil soode ökoloogiat, uurides teemat, mis on antropoloogide seas alles hiljuti tähelepanu saanud: niinimetatud raba kehad. See aspekt rõhutab filmi originaalsust ja annab loole teatud ajatuse,” ütleb filmi peaprodutsent Gints Grūbe.
Film jõuab kinodesse 2025. aastal.
Mistrus Media on varem tootnud selliseid Läti ja rahvusvaheliselt tunnustatud mängufilme nagu “Maria vaikus”, “Siga”, “Jaanuar”, “Vahetus”, “Melānija kroonikad”, samuti sarjad “Pension aadlimajas”, “Emīlija. Ajakirjanduse kuninganna” ning jaanuaris linastuva komöödia “Lastevanemate koosolek”.
Eesti Filmi Instituudi komisjon valis Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia parima rahvusvahelise filmi kategoorias kandideerima Marko Raadi mängufilmi „Biwa järve 8 nägu“.
Komisjoni hinnangul on tegemist huvitava ja omanäolise tõlgendusega autorifilmiga, kus Jaapani kultuurist pärinevad lood Eesti tõlgenduses moodustavad tervikliku, esteetilise ja kontseptuaalse kunstiteose.
Filmi režissöör Marko Raat rõõmustab komisjoni otsuse üle: „Ilus üllatus ja au Biwa filmile. Ameeriklastele ka hea võimalus saada korraga Euroopa ja Aasia kunstidoos läbi Eesti filmi.“
EFI tootmisosakonna juhi Viola Salu sõnul on tegu äärmiselt omanäolise filmiga, mis on poeetiline ja kõrgel kunstilisel tasemel. „On rõõm näha, et Eesti filmikunst muutub üha mitmekülgsemaks ja et meie linateosed kõnetavad ka rahvusvahelist festivalipublikut,“ lisas Salu.
Filmi režissöör-stsenarist on Marko Raat, produtsendid on Ivo Felt, Dora Nedeczky, Mark Lwoff ja Misha Jaari ning operaator on Sten-Johan Lill. Filmi monteerija on Jaak Ollino jr, helilooja on Jakob Juhkam ja kunstnik Kristina Lõuk.
Filmi võtted toimusid suures osas Tartumaal, Peipsi ääres ja teose valmimist toetas ka Tartu filmifond.
Moonika Siimetsa fantaasiasugemetega absurdikomöödia “Must auk” sai kutse žanrifilmide festivali Fantastic Fest programmi. Moonika Siimetsa eelmine film “Seltsimees laps” (2018) oli väga edukas nii Eestis kui rahvusvahelises festivalilevis ning pälvis märkimisväärset tähelepanu.
“Must auk” film viib vaataja äärelinna magalarajooni, kus elavad spordisaalis muskleid pumpav Uma, Soome tööle minekust unistavad sõbrannad Maret ja Sirje ning romantikust esoteerikahuviline Jüri, kes igatsevad kõik omal moel õnne ja armastust. Kui magalarajooni vahele sirelipõõsastesse tekib salapärastel asjaoludel must auk ja ilmuvad tulnukad, hiidämblik ning põlvpükstes austerlane, hakkavad juhtuma sündmused, mis seavad küsimärgi alla äärelinna elanike lootused helgemale elule.
Filmi tootja on Amrion OÜ koos Soome tootjaga Aamu Film Company.
Filmis mängivad Ursel Tilk, Liina Tennosaar, Rea Lest, Doris Tislar, Anne Reemann, Eva Koldits, Kristo Viiding, Jekaterina Linnamäe, Laine Mägi, Hannu-Pekka Björkman (Soome), Peeter Tammearu, Peeter Oja, Indrek Taalmaa.
Filmi produtsent on Riina Sildos, kaasprodutsendid Emilia Haukka ja Jussi Rantamäki (Soome). Režissöör ja stsenarist on Moonika Siimets.
Sel kevadel Cannes’is esilinastunud Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühimängufilm “Sannapäiv” jõuab maailma ühe tähtsaima filmifestivali, Toronto International Film Festival, ametlikku lühifilmide programmi Short Cuts.
Toronto rahvusvaheline filmifestival TIFF kuulub filmimaailma “suure viisiku” hulka koos Cannes’i, Veneetsia, Berliini ja Sundance’i festivalidega.
Produtsentide Johanna Maria Paulsoni ja Evelin Penttilä sõnul on filmi Torontosse valimine väga suur au: “See, et filmi Põhja-Ameerika esilinastus toimub just Torontos, on suur tunnustus ja oleme äärmiselt rõõmsad, et “Sannapäiv” on jõudnud juba kahele maailma tippfestivalile. Täname südamest kõiki, kes on meie filmi valmimisse panustanud!”
Tänavune TIFF leiab aset 5.-15. septembrini Torontos, Kanadas.
“Sannapäiv” on ainus Eesti režissööride film, mis sel aastal TIFFile valiti. Viimati läbis Toronto tiheda valikusõela 2014. aastal Martti Helde “Risttuules”.
Anna Hintsi lühifilmi “Pimeala” on alustanud oma festivaliteekonda. Film on valitud järgnevatele festivalidele:
– Tampere Filmifestival 2024 – rahvusvaheline võistlusprogramm, kus toimus ka maailma esilinastus – San Sebastiáni Inimõiguste Filmifestival 2024, kust tõime koju ka Student’s Jury auhinna! – Odense Filmi Festival 2024 – Rahvusvaheline võistlusprogram
Järgmised linastused toimuvad Odense Filmifestivali International Competition programmi raames 26, 29, 30 ja 31. augustil 2024.
Film räägib teismelisest tüdrukust, Surya’st, kes leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbristevate naiste väljarääkimata lugudele. Filmis, kus dokumentalistika ja fiktsioon segunevad, keskendutakse prügikorjajate kogukonnale, kes proovib leida oma kohta maailmas keset prügi ja kõrvetavat kuumust.
Filmi režisöör on Anna Hints ja filmi tootmist toetas ka Tartu filmifond.
30.juunil külastas Tartu linna ja Lõuna-Eestit tuntud Briti produtsent Michael Cowan, kes on osalenud erinevates filmiprojektides, sealhulgas mitmetes tuntud ulme- ja seiklusfilmides. Mõned tema tähelepanuväärsemad produktsioonid on näiteks “The Merchant of Venice” (2004), “Beowulf & Grendel” (2005) ja “Iron Sky” (2012). Juba mõlgutatakse ka mõtteid, kuidas siduda uue arenduses oleva fantaasiafilmi stsenaarium Sangaste lossi, Tartu linna ning Otepää kandi maastikega😊).
Ootame põnevusega ja loodame, et näeme produtsenti peagi taas Lõuna-Eestis!
Michale Cowan’i tuuri Eestisse korraldas Cuba Films ja toetas ka Tartu Filmifond.
Kagu-Eesti taotlusvoorus valiti välja osalise rahastuse saamiseks 3 projekti: “Puugid või inimesed” (Davai Laama, režissöör Madis Ligema, produtsent Madis Ligema & Aleksandr Heifets) on dokumentaalfilm, mille keskmes on puukide kultuuriline ja mütoloogiline tähendus Eestis. Film jälgib puukide otsimist ja nendega seotud rituaale Põlvamaal, Meenikunno maastikukaitsealal ja Kanepi vallas. Projekt sai toetust 2000 eurot. Täispika mängufilmi stsenaariumi arendus, mis põhineb lühifilmil “Sannapäev” (Kae Noh, stsenaristid Anna Hints & Tushar Praksh), Filmi arendustööd ja tulevased võtted toimuvad Võrumaal ja Setomaal, kaasates kohalikke inimesi. See projekt sai toetust 3000 eurot. “Siin me oleme” (produtsent Elisa Avik, saatejuht ja toimetaja Mirjam Mõttus) on dokumentaalsari, mis tutvustab Eesti maaelu ja motiveerib inimesi maale kolima ning ettevõtlusega tegelema. Sari filmitakse osaliselt Põlvamaal, Võrumaal ja Valgamaal ning see hõlmab kohalike inimeste lugusid ja eluolu. See projekt sai toetust 2680 eurot.
Kagu-Eesti taotlusvoor tõi esile mitmeid huvitavaid ja inspireerivaid projekte, mis keskenduvad piirkonna unikaalsetele külgedele, lugudele ja inimestele. Tartu filmifond soovib kõikidele filmitegijatele põnevat ja loovat teekonda Kagu-Eesti avastamisel. Loodame, et leiate siit inspiratsiooni, uusi ideid ja koostöövõimalusi!
Taotlusvooru rahastajateks on Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur ja Võrumaa Arenduskeskus.
