Skip to main content

Algasid krimifilmi “Raba” võtted

Alanud on Eestiga koostöös valmiva uue Läti krimifilmi “Raba” võtted ja osa filmivõtteid viiakse läbi ka Eestis, Tagulas ja Valga maakonnas.

Filmi režissööriks on Reinis Kalviņš ja peatootjaks filmistuudio Mistrus Media Lätist. Eesti kaastootjaks on produktsioonifirma Meteoriit.

Filmi tootmist toetas ka Tartu filmifond.

“Raba” räägib 1990. aastate alguses lahendamata jäänud “mõrva”müsteeriumist ning selle  tagajärgedest tänapäeval. Kui ühe Läti väikelinna lähedalt rabast leitakse surnukeha, hakkavad levima kuuldused, et tegu on 30 aastat tagasi kadunuks jäänud poisi jäänustega. Juhtumi uurimine taaselustab minevikusündmused, sundides filmi peategelasi meenutama, kuidas nad tolleaegseid olukordi ja suhteid mäletavad. 

“Mõte kaasaegsest filmist, mille tegevustik leiab aset ühes Läti väikelinnas, on küpsenud minu peas juba pikka aega. Lugu hakkas kuju võtma, kui sain teada raba kehade fenomenist—iidsed inimjäänused, mis avastatakse aeg-ajalt Euroopa rabadest ja mis on raba keskkonna poolt loomulikult säilinud. Filmi lugu edastab sõnumit, et ajalugu pole kunagi tõeliselt surnud, lahendamata sündmused jälitavad meid ning nende unustamine või ignoreerimine ei tähenda, et need kaoksid,” ütleb režissöör Reinis Kalviņš.

Filmi meeskond koosneb rahvusvahelistest professionaalidest. Operaatoriks on Alberto Serra filmides tuntud Jimmy Gimferrer (Hispaania). Stsenaristideks on Reinis Kalviņš, ja Eesti stsenaristid Livia Ulman ja Andris Feldmanis, kes on muuhulgas kirjutanud stsenaariumid ka mängufilmidele “Jaanuar” ja “Kupee nr 6” ning draamasarjale “Estonia”. 

Filmi peakunstnikus on Anneli Arusaar (Eesti), kostüümikunstnikeks Noemi Lara Ströber (Saksamaa) ja  Berta Vilipsone (Läti).

“Ajastul, mil üks maailma juhtivaid trende on žanrikino nõudlus, on “Rabal” potentsiaal saavutada rahvusvahelist mõju, nagu näitab varajane huvi välisfondide ja telekanalite poolt tootmise ajal. Film on krimidraama—žanr, mis on kahjuks Läti kinos täna haruldane. Lisaks käsitleb selle süžee ainulaadsel viisil soode ökoloogiat, uurides teemat, mis on antropoloogide seas alles hiljuti tähelepanu saanud: niinimetatud raba kehad. See aspekt rõhutab filmi originaalsust ja annab loole teatud ajatuse,” ütleb filmi peaprodutsent Gints Grūbe.

Film jõuab kinodesse 2025. aastal.

Mistrus Media on varem tootnud selliseid Läti ja rahvusvaheliselt tunnustatud mängufilme nagu “Maria vaikus”, “Siga”, “Jaanuar”, “Vahetus”, “Melānija kroonikad”, samuti sarjad “Pension aadlimajas”, “Emīlija. Ajakirjanduse kuninganna” ning jaanuaris linastuva komöödia “Lastevanemate koosolek”.

“Biwa järve 8 nägu” kandideerib Oscarile

Eesti Filmi Instituudi komisjon valis Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia parima rahvusvahelise filmi kategoorias kandideerima Marko Raadi mängufilmi „Biwa järve 8 nägu“.

Komisjoni hinnangul on tegemist huvitava ja omanäolise tõlgendusega autorifilmiga, kus Jaapani kultuurist pärinevad lood Eesti tõlgenduses moodustavad tervikliku, esteetilise ja kontseptuaalse kunstiteose.

Filmi režissöör Marko Raat rõõmustab komisjoni otsuse üle: „Ilus üllatus ja au Biwa filmile. Ameeriklastele ka hea võimalus saada korraga Euroopa ja Aasia kunstidoos läbi Eesti filmi.“

EFI tootmisosakonna juhi Viola Salu sõnul on tegu äärmiselt omanäolise filmiga, mis on poeetiline ja kõrgel kunstilisel tasemel. „On rõõm näha, et Eesti filmikunst muutub üha mitmekülgsemaks ja et meie linateosed kõnetavad ka rahvusvahelist festivalipublikut,“ lisas Salu.

Filmi režissöör-stsenarist on Marko Raat, produtsendid on Ivo Felt, Dora Nedeczky, Mark Lwoff ja Misha Jaari ning operaator on Sten-Johan Lill. Filmi monteerija on Jaak Ollino jr, helilooja on Jakob Juhkam ja kunstnik Kristina Lõuk.

Filmi võtted toimusid suures osas Tartumaal, Peipsi ääres ja teose valmimist toetas ka Tartu filmifond.

“Must auk” valiti Fantastic Fest’ile

Moonika Siimetsa fantaasiasugemetega absurdikomöödia “Must auk” sai kutse žanrifilmide festivali Fantastic Fest programmi. Moonika Siimetsa eelmine film “Seltsimees laps” (2018) oli väga edukas nii Eestis kui rahvusvahelises festivalilevis ning pälvis märkimisväärset tähelepanu.

“Must auk” film viib vaataja äärelinna magalarajooni, kus elavad spordisaalis muskleid pumpav Uma, Soome tööle minekust unistavad sõbrannad Maret ja Sirje ning romantikust esoteerikahuviline Jüri, kes igatsevad kõik omal moel õnne ja armastust. Kui magalarajooni vahele sirelipõõsastesse tekib salapärastel asjaoludel must auk ja ilmuvad tulnukad, hiidämblik ning põlvpükstes austerlane, hakkavad juhtuma sündmused, mis seavad küsimärgi alla äärelinna elanike lootused helgemale elule.

Filmi tootja on Amrion OÜ koos Soome tootjaga Aamu Film Company.

Filmis mängivad Ursel Tilk, Liina Tennosaar, Rea Lest, Doris Tislar, Anne Reemann, Eva Koldits, Kristo Viiding, Jekaterina Linnamäe, Laine Mägi, Hannu-Pekka Björkman (Soome), Peeter Tammearu, Peeter Oja, Indrek Taalmaa.

Filmi produtsent on Riina Sildos, kaasprodutsendid Emilia Haukka ja Jussi Rantamäki (Soome). Režissöör ja stsenarist on Moonika Siimets.

Film jõuab Eesti kinodesse 2025.aasta veebruaris.

Filmi valmimist toetas ka Tartu Filmifond!

Foto: Kaader filmist “Must auk”

“Sannapäiv” valiti Toronto filmifestivalile

Sel kevadel Cannes’is esilinastunud Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühimängufilm “Sannapäiv” jõuab maailma ühe tähtsaima filmifestivali, Toronto International Film Festival, ametlikku lühifilmide programmi Short Cuts.

Toronto rahvusvaheline filmifestival TIFF kuulub filmimaailma “suure viisiku” hulka koos Cannes’i, Veneetsia, Berliini ja Sundance’i festivalidega.

Produtsentide Johanna Maria Paulsoni ja Evelin Penttilä sõnul on filmi Torontosse valimine väga suur au: “See, et filmi Põhja-Ameerika esilinastus toimub just Torontos, on suur tunnustus ja oleme äärmiselt rõõmsad, et “Sannapäiv” on jõudnud juba kahele maailma tippfestivalile. Täname südamest kõiki, kes on meie filmi valmimisse panustanud!”

Tänavune TIFF leiab aset 5.-15. septembrini Torontos, Kanadas.

“Sannapäiv” on ainus Eesti režissööride film, mis sel aastal TIFFile valiti. Viimati läbis Toronto tiheda valikusõela 2014. aastal Martti Helde “Risttuules”.

Foto: Laila Kaasik

Lühifilm “Pimeala” alustas festivaliteekonda

Anna Hintsi lühifilmi “Pimeala” on alustanud oma festivaliteekonda. Film on valitud järgnevatele festivalidele:

– Tampere Filmifestival 2024 – rahvusvaheline võistlusprogramm, kus toimus ka maailma esilinastus
– San Sebastiáni Inimõiguste Filmifestival 2024, kust tõime koju ka Student’s Jury auhinna!
– Odense Filmi Festival 2024 – Rahvusvaheline võistlusprogram

Järgmised linastused toimuvad Odense Filmifestivali International Competition programmi raames 26, 29, 30 ja 31. augustil 2024.

Film räägib teismelisest tüdrukust, Surya’st, kes leiab India pealinna üüratult prügimäelt fotokaamera. Kaamera avab tüdruku silmad teda ümbristevate naiste väljarääkimata lugudele. Filmis, kus dokumentalistika ja fiktsioon segunevad, keskendutakse prügikorjajate kogukonnale, kes proovib leida oma kohta maailmas keset prügi ja kõrvetavat kuumust.

Filmi režisöör on Anna Hints ja filmi tootmist toetas ka Tartu filmifond.

Briti produtsent külastas Tartut ja Lõuna-Eestit

30.juunil külastas Tartu linna ja Lõuna-Eestit tuntud Briti produtsent Michael Cowan, kes on osalenud erinevates filmiprojektides, sealhulgas mitmetes tuntud ulme- ja seiklusfilmides.
Mõned tema tähelepanuväärsemad produktsioonid on näiteks “The Merchant of Venice” (2004), “Beowulf & Grendel” (2005) ja “Iron Sky” (2012).
Juba mõlgutatakse ka mõtteid, kuidas siduda uue arenduses oleva fantaasiafilmi stsenaarium Sangaste lossi, Tartu linna ning Otepää kandi maastikega😊).

Ootame põnevusega ja loodame, et näeme produtsenti peagi taas Lõuna-Eestis!

Michale Cowan’i tuuri Eestisse korraldas Cuba Films ja toetas ka Tartu Filmifond.

Michael Cowani tehtud tööde ning tulemas olevate produktsioonide kohta saab lugeda siit: https://www.imdb.com/name/nm0184605/ .

Toetust sai kolm uut filmiprojekti

Kagu-Eesti taotlusvoorus valiti välja osalise rahastuse saamiseks 3 projekti: “Puugid või inimesed” (Davai Laama, režissöör Madis Ligema, produtsent Madis Ligema & Aleksandr Heifets) on dokumentaalfilm, mille keskmes on puukide kultuuriline ja mütoloogiline tähendus Eestis. Film jälgib puukide otsimist ja nendega seotud rituaale Põlvamaal, Meenikunno maastikukaitsealal ja Kanepi vallas. Projekt sai toetust 2000 eurot. Täispika mängufilmi stsenaariumi arendus, mis põhineb lühifilmil “Sannapäev” (Kae Noh, stsenaristid Anna Hints & Tushar Praksh), Filmi arendustööd ja tulevased võtted toimuvad Võrumaal ja Setomaal, kaasates kohalikke inimesi. See projekt sai toetust 3000 eurot. “Siin me oleme” (produtsent Elisa Avik, saatejuht ja toimetaja Mirjam Mõttus) on dokumentaalsari, mis tutvustab Eesti maaelu ja motiveerib inimesi maale kolima ning ettevõtlusega tegelema. Sari filmitakse osaliselt Põlvamaal, Võrumaal ja Valgamaal ning see hõlmab kohalike inimeste lugusid ja eluolu. See projekt sai toetust 2680 eurot.

Kagu-Eesti taotlusvoor tõi esile mitmeid huvitavaid ja inspireerivaid projekte, mis keskenduvad piirkonna unikaalsetele külgedele, lugudele ja inimestele. Tartu filmifond soovib kõikidele filmitegijatele põnevat ja loovat teekonda Kagu-Eesti avastamisel. Loodame, et leiate siit inspiratsiooni, uusi ideid ja koostöövõimalusi!

Taotlusvooru rahastajateks on Põlvamaa Arenduskeskus, Valgamaa Arenguagentuur ja Võrumaa Arenduskeskus.

Rohkem infot: fund@tartufilmfund.ee, 53431027.

Kagu-Eesti taotlusvoor avatud!

Tartu filmifond toetab koostöös Põlvamaa Arenduskeskusega, Valgamaa Arenguagentuuriga ja Võrumaa Arenduskeskusega filmitootmist Kagu-Eestis. Tootmine peab olema seotud Valga-, Põlva- või Võrumaaga läbi lokatsioonide, lugude, kohalike teenuste kasutamise. Sobilikud on kõik Kagu-Eestis tootmiseks tehtavad otsesed kulud.

Taotlusvoor on avatud: 24.aprill – 27.mai 2024
Maksimaalne toetus ühele projektile: 5000 eurot
Kulude abikõlblikkuse periood: 01.jaanuar-31.detsember 2024
Taotluse esitamine: fund@tartufilmfund.ee
Toetuse otsus: 10.juuni 2024
Toetuse väljamakse: 15 päeva jooksul peale kuluarunde esitamist

Taotluse võib koostatada vabas vormis, see peab sisaldama järgmist infot:
1) taotleja nimi ja kontakt (meil, telefon)
2) teose liik ja pealkiri
3) sünopsis ja seos Kagu-Eestiga
4) filmi vastutav meeskond
5) Kagu-Eesti lokatsioonide ja teenusepakkujate loetelu
6) eelarve (teose kogueelarve, Kagu-Eestis planeeritud kulud) ja küsitava toetuse suurus
7) Kagu-Eestis tegevuste eluviimise periood (kuu täpsusega)
8) teose eeldatav valmimise aeg (esilinastus)

INFO: Signe Somelar-Erikson, 53431027

Kevadvooru toetused

Käesoleva aasta esimesest voorust toetab Tartu filmifond kolme mängufilmi ja kolme dokumentaalfilmi tootmist.

Mängufilmide toetus:

“Raba” (tootja: Meteoriit, režissöör Reinis Kalvinš): krimipõnevik, kus ühe poisi surnukeha leidmine turbaväljalt viib kohaliku politseiniku sügavale oma unustatud minevikku, avades 30 aasta taguse traagilise juhtumi.

“Meie Erika” (tootja: Filmivabrik, režissöör German Golub): elulooline spordidraama legendaarsest Elva trekisõitjast Erika Salumäest, kes jõudis lapsepõlve raskustest hoolimata olümpiavõiduni.

“Igavene suvi” (Tootja: Tallifornia SPV5 Tupacback, režissöör Miguel Llansó): lugu kolmest noorest naisest, kes ei karda suuri muutusi ega kummalist tehisintellekti, mille eesmärk on panna inimene saavutama oma maksimaalset potentsiaali. Isegi kui see tähendab, et ta pole enam inimene.

Dokumentaalfilmide toetus:

“Ellujäämise kunstnikud” (tootja: Aadam ja Pojad, režissöör Jaan Tootsen): film räägib Võrumaa inimeste loovast lähenemisest elule, kus vaatamata eluraskustele on alati leitud üles pulbitsev elurõõm ja ellujäämise tarkus. Lugu on inspireeritud Jaan Tootseni lapsepõlvemälestustest.

“Hilda Ha. Võrgust väljas” (tootja: McQueen), režissöör Eva Kübar: film kujutab aastat metsiku ja vaba saksa naise Hilda Ha elust, kes elab koos aastase lapsega off-grid (võrguühenduseta) elu ilma vee ja elektrita, iseehitatud väikses Lõuna-Eestis majas.

“Andrus” (tootja: Masterplaan, režissöör Madis Reimund): portree kunagisest maailmameistrist Andrus Värnikust, kes püüab leida oma kohta maailmas pärast sportlaskarjääri. 

Kontakt:
Signe Somelar-Erikson
Tartu Filmifond
fund@tartufilmfund.ee
53431027

Foto filmi "Ellujäämise kunstnikud" võtetelt, autor Heikki Leis.
Foto filmi “Ellujäämise kunstnikud” võtetelt, autor Heikki Leis.

Filmi “Elu ja armastus” Tartu esilinastus

13. veebruaril toimus Helen Takkini debüütmängufilmi “Elu ja armastus” Tartu esilinastus. Filmi üks toetajatest on ka Tartu Filmifond.

A. H. Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev mängufilm viib meid ühe ootamatu armastusloo keskmesse, kus kaks Eesti kirjandusest tuntud tegelast, Rudolf ja Irma, elu ja armastuse järskude pööretega silmitsi seisavad. 1933. aasta suvel tuleb paremaid võimalusi otsiv Irma maalt linna sugulase Lonni juurde. Irma on keskkonnavahetusest vaimustuses, Lonni aga linnaelus pettunud ja näeb Irma tulekus uut värskust ka enda jaoks. Keskealine trükitööstur Rudolf palkab noore Irma enda luksuslikku korterisse teenijaks. Mehe sarm ja salapära paeluvad tüdrukut ning üsna varsti löövad tunded lõkkele. Nad abielluvad, kuid siis hakkavad Rudolfi käitumises ilmnema ebakõlad, mis panevad tõelisest armastusest unistanud Irma äärmiselt keerulisse olukorda. Vastandlik armastuslugu on asetatud poliitilisele taustale, kus vapside ja president Pätsi vaheline mõõduvõtt depressiooniajast pakitsevat õhustikku veelgi pingestab.

“Elu ja armastus” on lühifilmide ja reklaamidega auhindu võitnud režissöör Helen Takkini debüütmängufilm. Filmi produtsentideks on Kristian Taska ja Adeele Tähemaa ning Tanel Tatter ja Veiko Esken. Filmi operaator on Alvar Kõue, kunstnik Kamilla Kase, kostüümikunstnik Anu Lensment, helilooja Mick Pedaja, stsenarist Martin Algus.

Peaosades astuvad üles Karolin Jürise (Irma), Mait Malmsten (Rudolf), Loviise Kapper (Lonni) ja Ursel Tilk (Eedi). Teistes rollides teevad kaasa Alo Kõrve, Tõnis Niinemets, Steffi Pähn, Kristiina-Hortensia Port, Getter Meresmaa, Markus Luik, Helgur Rosental, Markus Habakukk ja Mihkel Kabel.

Foto autor: Maria Kilk