Tartu Filmifond osales tänavusel Cannes’i filmifestivalil, kus toimus rida olulisi kohtumisi ja arutelusid rahvusvaheliste koostöövõimaluste, keskkonnasäästliku tootmise ning regionaalse filmitööstuse rolli üle Euroopa tasandil. Cannes’i festival, mis koondab maailma juhtivaid filmiprofessionaale, on oluline platvorm ka väiksematele filmiregioonidele oma nähtavuse ja partnerlussuhete arendamiseks.
Tartu Filmifondi esindaja Signe Somelar-Erikson osales neljal sisulisel sündmusel:
Nordic Film Commissions Sustainability Update
Detsembris 2023 FOCUS Londonil esitleti Nordic Sustainability Pledge’i – Põhjamaade filmikomissioonide ühisalgatust, mille eesmärk on viia regiooni filmitootmine keskkonnasäästlikumale kursile. Cannes’is andis Daniel Chilla (Film Stockholm) ülevaate seni tehtust ning järgnes arutelu Annee Helvig Frostiga (SF Studios), keskendudes lubaduste rakendamisele. Balti riigid, sh Tartu Filmifond, näevad end selle koostöövõrgustiku loomuliku osana.
EUFCN paneel „Capitalizing on Collaboration“
Arutelu keskendus sellele, kuidas koostöö produtsentide ja filmikomissioonide vahel võib toetada kohalikke kogukondi, edendada majandust ja tugevdada audiovisuaalsektori jätkusuutlikkust. Näiteid jagati sellistest projektidest nagu Wes Andersoni “The Phoenician Scheme”, HBO sari “The Regime” ja Netflixi sari “Billionaire Island”. Paneelis osalenud Markus Bensch ja Solveig Sigmond Ræstad esinevad ka Location Session Tartu 2025 seminaril.
Nordic-Baltic Production Networking Event
Tootjate võrgustumisüritus Balti ja Põhjamaade vahel, mis toimus Cannes’i filmituru Balti paviljonides. Päevakavas olid ka valitud riikide edulood ja praktilised koostöömudelid.
Kohtumine Torino Film Lab’i esindajaga
Arutelu keskmes oli Torino Script Lab ühe mooduli toomine Tartusse. Tartu Filmifondi ja TorinoFilmLab’i koostöös on plaan tuua rahvusvaheliselt tunnustatud stsenaristide arendusprogramm Tartusse 2027. aastal.
Tartu Filmifondi jaoks on sellised rahvusvahelised sündmused olulised, et arendada kontakte, tuua regiooni uusi koostööpartnereid ning hoida end kursis filmitööstuse suundumustega. Osalemine Cannes’is tugevdab fondi strateegilisi eesmärke ja aitab edendada Lõuna-Eesti nähtavust rahvusvahelises filmitööstuses.
29. aprillil lõppes Saksamaal Wiesbadenis Kesk- ja Ida-Euroopa filmikunstile pühendatud mainekas goEast Film Festival, kust Eestisse tuli märkimisväärne võit: Moonika Siimets pälvis parima režissööri auhinna oma mängufilmi „Must auk“ eest
„Must auk“ räägib humoorika loo tulnukatest, kes saabuvad paneelelamute rajooni ning hakkavad mõjutama kohalike elanike unistusi. Film on osaliselt filmitud Tartus, Annelinna paneelmajade keskel, mis teeb selle rahvusvahelise tunnustuse eriti tähendusrikkaks ka Tartu linnale ja Tartu filmifondile.
Žürii sõnul jutustab režissöör seostest Ida-Euroopa reaalsuse ja kosmose vahel, kasutades erinevaid filmiloo rääkimise viise ja luues meeldejäävaid karaktereid. “Režissöör muudab tumedad teemad humoorikaks, kasutades värvikirevat visuaalset esteetikat,” lisas žürii esinaine Bosnia lavastaja 𝐉𝐚𝐬𝐦𝐢𝐥𝐚 Ž𝐛𝐚𝐧𝐢ć𝐚𝐠𝐚.
„See auhind on meie meeskonnale ülioluline tunnustus. Rõõmustan, et festivali publik ja žürii märkasid lisaks tulnukatele ja eriefektidele ka neid teemasid, mis mulle loojana korda lähevad – vananemine, koduvägivald, vaen samasooliste suhtes, üksildus. Nad mõistsid meie huumorit ja hindasid loomingulist riski, mille võtsime,“ kommenteeris Moonika Siimets.
Filmi üks tegelaskujudest – tulnukas KIP ehk Kri-in-Poulsen Linnuteelt – jõudis ka Tartu publikuni, kui osales jaanuaris sTARTUp Day festivalil.
Tartu Filmifondi 2025. aasta kevadises taotlusvoorus otsustati toetada viit audiovisuaalprojekti, mille hulgas on neli mängufilmi ja üks dokumentaalfilm. Filmide tegevus toimub olulisel määral Tartu linnas ja Lõuna-Eestis ning mitmed loojad ja võttekohad on pärit siinsest regioonist. Toetatud projektide kogupanus kohalikku majandusse ületab 600 000 eurot.
Toetatud projektid
1. “Seatapp”
Žanr: Mängufilm Tootja: Downtown Pictures Režissöör: Ove Musting Sisukokkuvõte: Musta huumoriga põimitud lugu noorest veterinaarametnikust, kes jõulu eel satub kodukülla uurima võimalikku katkukollet. Ootamatult peab terve küla hakkama tegelema sigade tapmise ja perekondlike pingetega. Regioonis tehtavad kulud: ca 120 000 € Seos piirkonnaga: Võtted toimusid täielikult Põlvamaal ja Võrumaal, režissöör on piirkonnaga seotud. Kasutati kohalikke majutuslahendusi, elusloomade vedajate teenuseid ja transporditeenuseid. Kogu mängufilmi toitlustus tuli Tartu ettevõttelt. Filmis osalesid mitmed Vanemuise näitlejad. Toetus: 40 000 €
2. “Musta pori näkku”
Žanr: Mängufilm Tootja: Taska Film Režissöör: Jaak Kilmi Sisukokkuvõte: Noortepõlv ja hevimuusika kohtuvad 1987. aasta Tartus. Teekond Tartu kaudu Võru rokkfestivalile viib noored mässumeelsed bändiliikmed vastuolude ja eneseleidmiseni. Regioonis tehtavad kulud: 145 458 € Seos piirkonnaga: Tartusse ja Lõuna-Eestisse on planeeritud 5 võttepäeva, Tartus toimuvad võtted Tartu Ülikooli peahoones ja Püssirohukeldris. Kaasatakse Tartu näitlejad, taustanäitlejad ja lokaalsed tootmistiimi liikmed. Toetus: 30 000 €
3. “Morten”
Žanr: Mängufilm Tootja: Kopli Kinokompanii Režissöör: Ivan Pavljutškov Sisukokkuvõte: Visuaalselt tundlik noortedraama, mis räägib üksildase poisi sisemaailmast ja sõpruse jõust kahe tüdruku vahel valides. Regioonis tehtavad kulud: 185 400 € Seos piirkonnaga: Tartusse on kavandatud 4 võttepäeva, kus kasutatakse tehaseala ja villat. Stsenarist on Tartu kirjanik Reeli Reinaus. Kaasatud on mitmed piirkondlikud filmitegijad. Toetus: 25 000 €
4. “Mind ei ole sinust eraldi”
Žanr: Mängufilm Tootja: Filmivabrik Režissöör: Janno Jürgens Sisukokkuvõte: Lugu kahest õest, keda traagiline kaotus ühendab, tuues päevavalgele vanad pinged ja vaikimise tagajärjed. Sügav psühholoogiline draama süüst ja andestusest. Regioonis tehtavad kulud: 150 730 € Seos piirkonnaga: Lõuna-Eestisse on kavandatud 4 võttepäeva. Režissöör Janno Jürgens ja peaosaline Andres Mähar on pärit Tartust. Regioonist on kaasatud ka operaator, valgusmeister, grimm, taustanäitlejad, tehnika rent, majutus ja toitlustus. Toetus: 30 000 €
5. “Aveliina Helm. Mäss väljasuremise vastu”
Žanr: Dokumentaalfilm Tootja: Black Plastic Media Productions Režissöör: Maria Uppin Sisukokkuvõte: Portreefilm Tartu Ülikooli ökoloogi Aveliina Helmist, kes seisab elurikkuse säilitamise eest. Film liigub niitudelt rahvusvahelistele foorumitele, rõhutades teaduse rolli looduskaitses. Regioonis tehtavad kulud: 5 800 € Seos piirkonnaga: Võtted toimuvad 7 päeva jooksul Tartu linnas ja looduspaikades nagu Alam-Pedja, Vastseliina ja linnaniidud. Peategelane on seotud Tartu Ülikooli ja Lõuna-Eestiga. Toetus: 2 000 €
Tartu Filmifondi poolt toetatud mängufilmiprojekt “Seatapp” ( režissöör Ove Musting, produtsent Jaan Laugamõts) on valitud osalema Tallinn Black Nights Goes to Cannes programmis.
Valiku tegi PÖFF koostöös Marché du Film tiimiga ning lavale astuvad 16. mail @TAG (Producers’ Network Showcase) viis projekti Eestist, Lätist ja Leedust, millel on tugev rahvusvaheline potentsiaal. Kõik valitud filmid on järeltootmises ning otsivad aktiivselt kaasrahastust, müügiesindust ning festivali-partnereid.
“Seatapp” on musta huumoriga lugu, mis on suuresti filmitud just Lõuna-Eestis.
Cannes’i Marché du Film on maailma juhtiv filmitööstuse kohtumispaik, kus valdkonna professionaalid otsivad uusi projekte, koostöövõimalusi ja filme, millel on rahvusvaheline levi- ja festivalipotentsiaal.
Tartu Filmifondil on rõõm, et “Seatapp” on osa sellest olulisest platvormist, kus film saab nähtavaks üleilmsele filmitööstusele ning astub sammu lähemale oma teekonnal publiku ja festivaliekraani suunas.
Eesti autorifilmid “Sannapäiv” ja “Pimeala”, mille loomist on toetanud ka Tartu Filmifond, pälvisid aprilli alguses kokku neli auhinda kahel mainekal rahvusvahelisel filmifestivalil.
Anna Hintsi ja Tushar Prakashi lühimängufilm “Sannapäiv” võitis parima lühifilmi auhinna 29. Riia rahvusvahelisel filmifestivalil 2ANNAS. Žürii hinnangul tabab film „õrna tasakaalu mehelikkuse ja intiimsuse, traditsiooni ja muutumise vahel“ ning on „sügavalt aus kinoelamus“.
Teine sama režissööripaari film “Pimeala” võitis kolm auhinda FIFOI festivalil Réunioni saarel: parima lühifilmi auhind, noortežürii preemia ning Domini eriauhind tulevikku suunatud vaatenurga eest ühiskondlikel ja kultuurilistel teemadel. Filmi on nimetatud „vaikseks, kuid võimsaks hüüdeks nende eest, kelle lood on jäänud nähtamatuks.“
Mõlemad filmid on pälvinud tunnustust mitmetel festivalidel ning on kättesaadavad Telia TV-s ja Elisa Huubis. Filmid valmisid Stellar Filmi ja partnerite koostöös ning neid on toetanud Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapital, Tartu Filmifond ja mitmed rahvusvahelised fondid
Tartu Filmifondi 2025. aasta kevadvoorus esitati kokku kaheksa filmiprojekti, mille kogueelarve ületab 5,3 miljonit eurot. Regioonis on kavandatud kulutusi ligikaudu 627 000 euro väärtuses. Taotlejad küsivad fondilt kokku 192 515 eurot, mis võimaldaks anda hoogu väga eriilmelistele ja mitmekesise piirkondliku mõjuga audiovisuaalsetele projektidele.
Mind ei ole sinust eraldi
Žanr: täispikk mängufilm Tootja: Filmivabrik Produtsent: Marju Lepp Režissöör: Janno Jürgens Stsenaristid: Janno Jürgens, Anti Naulainen Sünopsis: Kaks õde, Katrin ja Mari, on elus liikunud eri suundades, kuid traagiline sündmus toob nad taas kokku. Katrin usub, et ta on põhjustanud Mari tabanud traagilise sündmuse, ent vaikib sellest. Vaikus muutub aga koormaks ning õdede suhe, mis esialgu näib toetav, hakkab tasapisi lagunema. Film uurib süütunnet, andestust ja moraalseid piire: mida tähendab olla olemas teise jaoks, kaotamata iseennast?
Musta pori näkku
Žanr: täispikk mängufilm Tootja: Taska Film Produtsent: Kristian Taska Režissöör: Jaak Kilmi Stsenarist: Martin Algus Sünopsis: Suvi 1987. Sinimustvalge lipp on veel keelatud, kuid Eestis toimub juba varjatud liikumine, mis viib peagi taasiseseisvumiseni. Bravuurikas 17-aastane Mihkel üritab oma hevibändiga kooliaulatest suurele skeenele murda ja selleks tuleb soita läbi Tartu Võru Rokkfestivalile, kus on kõik tõelised tegijad koos – see on Mihklile ühtlasi testiks, kas üldse “olla või mitte olla”. Tema sõber ja rivaal Hendrik, kelle ansambel on just laiali läinud, pakub ennast Mihkli bändiga kaasa, et festivalile tulevatele välismaa muusikaprodutsentidele muljet avaldada. Hendriku unistuseks on kohalikust konnatiigist välismaa lavadele jõuda…
Morten
Žanr: täispikk mängufilm Tootja: Kopli Kinokompanii Produtsent: Anneli Ahven Režissöör: Ivan Pavljutshkov Stsenarist: Reeli Reinaus Sünopsis: Morteni kodune elu on kõike muud kui tavaline, kuid oma koolikaaslastele ta sellest ei räägi. Õigupoolest ei räägi ta sellest kellelegi peale Emilie – tüdruku, keda ta kohtab ühel õhtul rabas ning kellest saab tema esimene päris sõber. Kui Morteni ellu ilmub Miia, peab poiss valima kahe väga erineva tüdruku vahel…
Aveliina Helm. Mäss väljasuremise vastu
Žanr: dokumentaalfilm Tootja: Black Plastic Media Produtsent ja režissöör: Maria Uppin Stsenarist: Merle Karro-Kalberg Sünopsis: Film portreteerib Tartu Ülikooli professori Aveliina Helmi, kes seisab elurikkuse kadumise vastu nii teadlase, aktivisti kui visionäärina. Tema töö Lõuna-Eesti pärandniitudel ja rahvusvahelised kohtumised loovad silla kohaliku looduskaitse ja globaalse keskkonnapoliitika vahel. Dokumentaalfilm toob vaatajani ka küsimuse – mida tähendab päriselt tegutseda keskkonna nimel ning milline on indiviidi jõud süsteemsete muutuste esilekutsumisel?
Seatapp
Žanr: täispikk mängufilm Tootja: Downtown Pictures Produtsent: Jaan Laugamõts Režissöör ja stsenarist: Ove Musting Sünopsis: Noor ja üleambitsioonikas veterinaarametnik saadetakse jõulude eel kontrollima sigade Aafrika katku levikut oma endises kodukülas. Kui ametnik algatab küla ulatuses sigade massilise utiliseerimise, pöörab see segi kohalike elu – eriti vanapaaril, kelle jaoks loomad on pere asendajad. Appi kutsutakse omal käel tegutsev ukraina päritolu loomaarst Bratoslav. Film põimib musta huumorit, sotsiaalset pinget ja tragikoomikat, tõstatades küsimusi bürokraatiast, kogukonnast ja eetilisest vastutusest.
Metsasilmad
Žanr: lühimängufilm Tootja: Weisman Produtsent ja režissöör: Anna Veisman Stsenarist: Anna Veisman Sünopsis: Elo otsib oma kadunud abikaasat väikeses külas, kus inimesed vaikivad ja mets justkui elab oma elu. Otsingud viivad naise üha sügavamale looduse ja enda sisemaailma vahele. Küla saladused, sosistav mets ja salapärane lapsevaim Leeno hakkavad nihestama reaalsuse piire. Lühifilm on poeetiline ja psühholoogiline rännak, mis ühendab rahvapärimuse, leina ja identiteedikriisi tänapäevase visuaalse jutustusega.
Torn
Žanr: dokumentaalfilm Tootja: Rühm Pluss Null) Produtsent: Erik Norkroos (Rühm Pluss Null) Režissöörid ja stsenaristid: Kullar Viimne, Erik Norkroos Sünopsis: Kalju on saatuse tahtel üksik mees, kelle kunagi naine maha jättis ning 4-aastase tütre tema juurest ära viis. Mees elab aastakümneid Lõuna-Eesti sügavas metsas kõrge mäe otsas. Justkui kannaks karistust, tassib mees sisyphoslikult pikki palke ja raskeid kive oma künkale, kinnisideeks ehitada torn, et näha ja olla nähtav.
Päevapiltnik
Žanr: dokumentaalfilm Tootja: Rühm Pluus Null Produtsent: Erik Norkroos Režissöörid: Kullar Viimne, Erik Norkroos Sünopsis: Erlend Štaub on seltskonnapiltnik, kes pildistab kuulsusi ja peopaiku. Filmis seatakse aga küsimuse alla tema töö tähendus: kas tänaste ajalehepiltide väärtus võib kunagi olla võrreldav Johannes Pääsukese pärandiga? Kaamera toob esile inimese glamuurse fassaadi taga – isa, kellel ei jätku tähelepanu oma tütrele. Film arutleb ajastu, ajalisuse ja isikliku tähenduse üle.
17. märtsil selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2025 nominendid. 11.aprillil toimub pidulik EFTA gala, kus selguvad Eesti parimad filmi- ja teletegijad. Kokku jagatakse 31 auhinda – 16 filmikategoorias ja 15 telekategoorias.
Suur on rõõm, et Tartu Filmifondi poolt kaasrahastatud filmid on esindatud pea kõigis ehk 14 kategoorias! Kokku on nomineeritud 5 Tartu Filmifondi poolt toetatud filmi:
Lõuna-Eestis lõppesid 𝐎𝐯𝐞 𝐌𝐮𝐬𝐭𝐢𝐧𝐠𝐮 teise täispika mängufilmi “𝐒𝐞𝐚𝐭𝐚𝐩𝐩” võtted. “Seatapp” on rohke musta huumoriga vürtsitatud tragikoomiline lugu hääbuvast maaelust ja kaduvatest traditsioonidest, kus ei puudu ka absurdini küündivad situatsioonid, mis kõik on võetud päris elust enesest siinsamas Eestimaal.
“Lõuna-Eesti on vaieldmatult peidetud pärl,” sõnab ise siit kandist pärit filmi režissöör ja stsenarist Ove Musting. “Siinne loodus ja maastik pakuvad vaheldust ning vaateid, mida naljalt mujalt ei leia. Võttekohtade otsimise käigus avastasime fantastilisi kohti ja veel fantastilisemaid inimesi, kes omakorda inspireerisid ja rikastasid “Seatapu” lugu, lisades veel vahetult enne võtteid stsenaariumisse detaile, mille kohta ütleb üks terve mõistusega inimene, et selliseid lugusid lihtsalt ei saa päriselt olla juhtunud. Tegemist on tõenäoliselt ainukese mängufilmiga, mis käsitleb Eesti elu väljaspool pealinna nii valusalt, naljakalt ja ausalt. Tõenäoliselt on “Seatapp” ka viimane film, kus näeme loomi ja inimesi veel teineteise kõrval sellisel kujul toimetamas. See on kaduv maailm ja juba mõni aasta hiljem ei oleks “Seatapu” filmimine enam võimalik olnud.”
Produtsent 𝐉𝐚𝐚𝐧 𝐋𝐚𝐮𝐠𝐚𝐦õ𝐭𝐬𝐚 sõnul on see film viimane vaimustav sõõm kaduvast elulaadist. Suurepärane ja valus absurdini küündiv huumor selles filmis paneb vaataja nii naerma kui nutma ning mõtlema, mis veel võib kaduda koos meie geenidesse sisse kirjutatud põlise kultuuriga.
Võtted toimusid üle Eesti: Siimika külas Lääne-Harjumaal, Tartus ning Lõuna-Eestis Valgjärvel, Põlvas, Võrumaal ja Tsoorus. “Võtteperiood oli oodatult ekstreemselt raske” kirjeldab produtsent Jaan Laugamõts. “Talvel filmimine on juba ise erilise spetsiifikaga. Pidev külm ja vähene päevavalgus piiritlevad ja teevad võtted keeruliseks. Kui lisada juurde suurtes kogustes kõikvõimalikke koduloomi ja inimesi, siis on tulemuseks erakordselt keerukas komplekt, mille õnnestumises on osa igal võttegrupi liikmel. Olen kõigile filmiga seotud inimestele lõputult tänulik. Teiega läheks luurele iga kell!”
Filmi peamistes rollides astuvad üles Aleksandr Bražnik, Taavi Teplenkov, Egon Nuter, Külliki Saldre, Hendrik Toompere jun, Andres Mähar, Mari Jürjens, Argo Aadli jpt.
Berliini filmifestival on üks maailma tähtsamaid kohtumispaiku filmiprofessionaalidele ning selle Visitor’s Program on noorte produtsentide jaoks hindamatu võimalus laiendada rahvusvahelist võrgustikku ja leida koostööpartnereid. Tartus elav noor produtsent – SANDER LEBREHT -jagab oma kogemust neljast päevast Berlinalel.
100+ osalejat, lugematu hulk võimalusi Visitor’s Program tõi sel aastal kokku üle saja noore produtsendi üle maailma. Kuigi kõigiga ei jõua suhelda, võimaldasid struktureeritud üritused, nagu Consultation Corner, kiiresti leida ühisosa ja arendada kontakte. Just sellised hetked on filmiprofessionaalidele hindamatu väärtusega, sest filmimaailm on eelkõige inimeselt inimesele äri.
“Erinevate riikide produtsentidega ühes ruumis arutledes tekkis kohe sügavam side – keegi võib olla sarnases olukorras või pakkuda lahendust, mille peale ise ei oleks tulnud.”
Kohtumised, mis loevad Berliini filmifestivalil toimub tuhandeid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi, ning neli päeva Visitor’s Programmis tähendas tihedat graafikut. 10 kokkulepitud kohtumist, neist 2-3 viisid juba edasi koostööläbirääkimisteni.
“Iga kohtumine oli erinev – filmiäri on väga personaalsele suhtlusele rajatud. Kõige väärtuslikumad vestlused on just need, kus mõlemad osapooled tunnevad, et ühisosa on olemas ja võiks koos midagi teha.”
Filmielamused ja inspiratsiooniallikad Päevad möödusid suhtlusmaratonina, kuid õhtuti pakkusid hingele pai Berlinale filmiseansid. Lisaks filmidele pakkusid uusi mõtteid ka Berlinale vestluspaneelid, kus eriti köitis teema filmi ja arvutimängude kokkupuutepunktidest ning kuidas need kaks maailma üha enam teineteist mõjutavad.
Berlinale – väärt kogemus igale filmiprodutsendile Neli päeva Berliinis olid küll väsitavad, kuid andsid kuhjaga uusi teadmisi, kontakte ja inspiratsiooni. Eesti filmitööstuse jaoks on rahvusvahelised koostöövõimalused hindamatu väärtusega, ning Berlinale Visitor’s Program avas ukse uutele partnerlustele, mis võivad peagi realiseeruda ka uutes filmiprojektides.
Anna Hintsi lühifilm “Pimeala” , mida toetas ka Tartu filmifond, võitis Paris Courts Devant filmifestivalil nii parima rahvusvahelise lühifilmi grand prix kui ka tudengižürii peaauhinna.
“Pimeala” võlus Pariisis nii põhivõistluse žüriid kui ka tudengižüriid oma meisterliku filmikeele ja tugeva emotsionaalse laenguga. “See film paistab silma oma meisterliku lavastuse, visuaalse ilu ja jõulise sõnumiga. Kuid ennekõike on see film, mis liigutas meid kõiki sügavalt. Meil on au tunnustada filmi, mis on ühtaegu väljakutsuv ja valgustav, toores, aga ka poeetiline.” selgitas žürii.
“Pimeala” viib vaataja Delhi äärealade prügimägede kogukonda ning jutustab loo teismelisest tüdrukust Suryast, kes leiab fotokaamera, mis avab tüdruku silmad teda ümbritsevate naiste väljarääkimata lugudele.
Filmi rahvusvaheline edu sai alguse Tampere lühifilmide festivali võistlusprogrammist, kus film valiti välja 6546 kandidaadi seast. Eelnevalt on “Pimeala” pälvinud Baltic Pitching Forumil Baltic Producers MEDIA auhinna ja filmi on ostnud telekanal France 3. Lisaks on film võitnud San Sebastiáni Inimõiguste Filmifestivalil noortežürii auhinna ning peaauhinna tänavu PÖFF Shorts rahvusliku võistlusprogrammi alajaotuses.
Vaata fotosid: Facebook galerii
